ORS raadioside käivitub Eestis

Kõik teemad mis ei sobi teiste teemade alla
Kasutaja avatar
Kuuno
Vanem lällaja
Vanem lällaja
Postitusi: 76
Liitunud: K Jaan 31, 2007 4:02 pm
Asukoht: Tartu, Annelinn

ORS raadioside käivitub Eestis

PostitusPostitas Kuuno » E Okt 22, 2007 1:27 pm

Siseministeeriumil valmis ametkondade vaheline operatiivraadioside (ORS) võrk, mis parandab ametkondade vahelist infovahetust Eesti riikliku julgeoleku, inimeste elu ja tervise, turvalisuse ning avaliku korra tagamiseks.

Uus operatiivside võrk võetakse kasutusele 30. novembril. Selle ajani toimub ORS võrgu täiendav testimine ja kasutajate väljaõpe, teatas siseministeerium.

ORS võrk tagab vajaliku operatiivkoostöö politsei, piirivalve, kaitsepolitsei, päästeteenistuste ning maksu- ja tolliameti vahel. Lisaks on vajadusel võimalik võrku liita teisi kriisireguleerimisega seotud asutusi.

Schengeni õigusruumi nõuetele vastav ORS võrk on üleriigilise katvusalaga ja sõltumatu teistest sidesüsteemidest. Operatiivraadioside tagab andmeedastuste turvalise juurdepääsu erinevatele infoserveritele ja võimaldab piiriülese koostöö korraldamist naaberriikide vastavate struktuuridega.

Praegu kasutusel olevate analoograadio võrkude tehnoloogiate erinevus ei võimalda ühistöös üles kerkivate ülesannete operatiivset lahendamist ametkonna siseselt ega ametkondade vaheliselt ning on seotud suurte kuludega. Samuti ei ole analoograadio võrgud piisavalt turvalised.

Uue võrgu loomine annab olulise kokkuhoiu, sest kaob erinevate ametkondade paralleelselt kasutatavate raadiovõrkude dubleerimine ning olemasolevaid vahendeid kasutatakse optimaalselt.

Uue ORS võrgu maksumus on ligi 183 miljonit krooni, millest 90% rahastati siseministeeriumi kaudu Schengen Facility vahenditest, 10% tasutakse riigieelarvest aasta möödudes süsteemi kasutusele võtmisest. Süsteemi töötas välja Soome ettevõte EADS Secure Networks OY.

smr
Veteran
Veteran
Postitusi: 304
Liitunud: T Okt 04, 2005 5:53 pm
QTH: KO29JK

PostitusPostitas smr » E Okt 22, 2007 1:57 pm

nuuks

nüüd oleme samas kohas, kus soomlased oma Virvega :(

Edit: kasutusel siis TETRA tehnoloogia
ES1TCK - AOR AR8200 MKIII, Uniden SC200, Scanmaster 1400, Loc: KO29JK

Kasutaja avatar
Ambur
Moderaator
Moderaator
Postitusi: 2535
Liitunud: K Veebr 02, 2005 9:42 pm
QTH: KO29GK
Kontakt:

PostitusPostitas Ambur » E Okt 22, 2007 2:42 pm

smr kirjutas:nuuks
nüüd oleme samas kohas, kus soomlased oma Virvega

Kas arvad, et jääb samamoodi virelema vähese kasutuse tõttu nagu "Virve" ?
Eks tulevik näitab.
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee

smr
Veteran
Veteran
Postitusi: 304
Liitunud: T Okt 04, 2005 5:53 pm
QTH: KO29JK

PostitusPostitas smr » E Okt 22, 2007 2:49 pm

Ambur kirjutas:Kas arvad, et jääb samamoodi virelema vähese kasutuse tõttu nagu "Virve" ?
Eks tulevik näitab.


Ma pigem kardan vastupidist.
ES1TCK - AOR AR8200 MKIII, Uniden SC200, Scanmaster 1400, Loc: KO29JK

Kasutaja avatar
lohe
Surfan raadiolainetel
Surfan raadiolainetel
Postitusi: 163
Liitunud: E Sept 05, 2005 2:56 pm
QTH: KO29KK13
QTH2: KO29IF65
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas lohe » E Okt 22, 2007 3:57 pm

Huvitav millal suurem hulk "iganenud" raadiotehnikat müüki tuleb :D

Kasutaja avatar
RADIST
Surfan raadiolainetel
Surfan raadiolainetel
Postitusi: 139
Liitunud: N Apr 14, 2005 9:14 am
QTH: KO29JK
Asukoht: TALLINN
Kontakt:

PostitusPostitas RADIST » R Nov 02, 2007 12:42 am

Kardan, et Ericssonidega juhtub sama lugu nagu oli 1-2 aastat tagasi riigistruktuuridel kasutusel oleva relvaga (uued võeti kasutusele aga vene PMid (Pistolet Makarova) saatsid Emexi pressi alla ). :-(

http://fishki.net/commentall.php?id=10728

smr
Veteran
Veteran
Postitusi: 304
Liitunud: T Okt 04, 2005 5:53 pm
QTH: KO29JK

PostitusPostitas smr » R Nov 02, 2007 9:23 am

RADIST kirjutas:Kardan, et Ericssonidega juhtub sama lugu nagu oli 1-2 aastat tagasi riigistruktuuridel kasutusel oleva relvaga (uued võeti kasutusele aga vene PMid (Pistolet Makarova) saatsid Emexi pressi alla ). :-(

http://fishki.net/commentall.php?id=10728


Samas on kasutusel ka ju suur kogus 2M jaamasid. Võimalik, et need isegi järelturule satuvad,
ES1TCK - AOR AR8200 MKIII, Uniden SC200, Scanmaster 1400, Loc: KO29JK

Kasutaja avatar
Kuuno
Vanem lällaja
Vanem lällaja
Postitusi: 76
Liitunud: K Jaan 31, 2007 4:02 pm
Asukoht: Tartu, Annelinn

PostitusPostitas Kuuno » N Nov 22, 2007 1:15 pm

3.2 Kasutajate vajadused uuele ORS võrgule

Tulenevalt ülalmainitud põhjustest on Eesti riigil oma riikliku julgeoleku, turvalisuse, avaliku korra ning ohutuse tagamiseks vajalik ametkondadevaheline operatiiv-raadioside võrk (edaspidi ORS-võrk) kiiresti kaas-ajastada. Olemasoleva digitaalse, kuid avatud standarditele mittevastava EDACS-võrgu väljaehitatud osa jääb uue võrgu osana kasutusse kuni täieliku amortiseerumiseni. Analoog-raadiovõrkude asemele ja osaliselt nende baasil (mastid, transmissioon, organisatsioon jmt.) on vaja luua ühtne üleriigiline ORS-võrk. Mis lähtuvalt ametkondade vajadustest peab:

a. olema üleriigilise katvusalaga sh. rannikumerel ja siseveekogudel, ning piisava ressursiga trunking võrk, mis tagab side nõutud kvaliteedi;
b. võimaldama erinevate kasutajagruppide loomist, juhtimist samuti suur- ja pääste-operatsioonide koordineerimiseks kasutajagruppide paindlikku ning erinevatele juhtimise struktuuridele vastavat ühendamist;
c. tagama andmeedastuse, muuhulgas lühisõnumite, faksi, E-posti, piltide, videopiltide, vöötkoodide, asukoha määramise, sõrmejälgede edastuse kasutamist, samuti juurdepääsu erinevatele infoserveritele;
d. võimaldama andmete ja kõne edastuse krüpteerimist, abonendi autentsuse tuvastamist;
e. olema autonoomne ja sõltumatu teistest sidesüsteemidest;
f. võimaldama piiriülese koostöö korraldamist naaberriikide vastavate struktuuridega.


3.3 Strateegilised eesmärgid

Üleriigilise ORS võrgu kasutuselevõtuga luuakse võimalused Schengeni ruumi välispiiride nõuetekohaseks valveks ning paremad alused Schengeni infosüsteemi andmete kasutamiseks. Euroopa Liiduga ühinemisel tagab uus ORS võrk vajaliku, Schengeni riikide vahelise operatiivkoostöö nii tolli, piirivalve, politsei, päästeteenistuste vahel kui ka muudes valdkondades.

Uus ORS võrk loob võimalused Politsei ühinemiseks piirkondlike häirekeskuste ühtse sidevõrguga ning võimaldab viia lõpule regionaalsete häirekeskuste reformi.

Uue võrgu loomine annab olulise kokkuhoiu ennekõike dubleerimise kaotamise, kasutatava ressursi optimaalsema ekspluateerimise ja vajalike seadmete hangete ühtsete ja koordineeritud korraldamise teel. Pikemas perspektiivis seisneb kokkuhoid selles, et süsteem võimaldab ametkondade vahelist koordineeritud koostööd, mis tõstab nende töö efektiivsust avaliku võimu teostamisel, vähendades nii olemasolevate sidesüsteemide haldamise kui ka mobiiltelefoniteenuse kasutamise kulusid.

Uus ORS võrk peab tagama operatiivsidesüsteemidele nõutava salastatuse, häire- ja töökindluse ning sõltumatuse teistest avalikest sidesüsteemidest ning kindlustama võrgu toimimise ka eriolukordades ning erakorralises seisukorras.

Oluline on käivitada ühtne koolitusprogramm lõppkasutajatele ja hooldusspetsialistidele, mis võimaldab vähendada hetkel ametkondades olevat tehnilist personali.



4. ORS rakendamise projekti plaan ja sihtgrupid


4.1 Projekti teostuse etapid

4.1.1 Siseministri käskkirjaga moodustatakse asjaosaliste ametkondade esindajatest ORS projekti töörühm, kelle ülesanne on tegeleda muuhulgas finantseerimise küsimustega, juhtida ja koordineerida projekti tervikuna, jälgida selle kulgemist vastavalt püstitatud eesmärkidele ja ajagraafikule, kõrvaldada takistusi projekti edenemisel. Töögrupi tegevus kestab võrgu täieliku väljaehitamiseni ja selle nõuetekohase opereerimise saavutamiseni.
4.1.2 Siseministri käskkirjaga moodustatakse ORS organisatsiooni väljaehitamise faasis operatiivside kasutaja-organisatsioonide esindajatest ajutine asjatundjate komisjon, kes töötab välja haldusorganisatsiooni struktuuri, mille ülesandeks on juhtida ORS võrgu kasutamist ja arendamist.
4.1.3 Majandus- ja kommunikatsiooniminister määratleb Eesti numeratsiooniplaanis ametkondadevahelise operatiiv-raadioside vajadusteks numeratsioonivahemiku paiknemise.
4.1.4 Siseministeerium valmistab ette riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, milles nähakse ette ORS vajadusteks numeratsioonivahemiku ja raadiosageduste riigilõivust vabastamine.
4.1.5 Siseministeeriumi volitusel korraldab ORS projekti töögrupp riigihanke eelprojekteerimiseks, mille tulemusena saadakse lähteülesanne RFQ (Request for Quatation) väljatöötamiseks ja rahvusvahelise riigihanke korraldamiseks. Vajalik, eelpoolkirjeldatud objektide finantseerimine, tagatakse Siseministeeriumi eelarvelistest vahenditest.
4.1.6 ORS asjatundjate komisjon teeb ettepaneku siseministrile halduslepingu sõlmimiseks infrastruktuuri rakendusprojekti juhtimise osas kui ka ORS võrgu haldamiseks ORS kogemust omava operaatoriga, kelle vastutada jääb infrastruktuuri rajamine, suhtlemine alltöövõtjatega, infrastruktuuri ühiskasutuse koordineerimine, ning vastavalt võrgu järkjärgulisele väljaehitamisele ORS-võrgu operaatori funktsioonide täitmiseks.
4.1.7 Rahvusvaheline riigihange kuulutatakse välja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel, kus Siseministeerium on määratud hanke korraldajaks.
4.1.8 ORS võrgu tarnelepingu sõlmib Siseministeerium tarnekonkursi võitjaga.
4.1.9 Infrastruktuuri (tugijaamad, transmissioon, võrgu keskus jms.) ehitusega alustatakse kohe peale tarnelepingu sõlmimist kooskõlas lepingu tingimustega. Eeldusel, et infrastruktuuri (mastide, transmissiooni, ruumide jms.) ühiskasutuse lepingud on selleks ajaks põhiosas sõlmitud või sõlmimisjärgus. Vajadusel korraldatakse infrastruktuuri pakkujate vahel riigihange.
4.1.10 Infrastruktuuri väljaehitamine toimub vastavalt rakendusprojekti kavale, mis põhineb eelprojektil ja riigihanke konkursi võitjaga sõlmitud lepingu tingimustel.

4.2 Sihtgrupid.

ORS on ettenähtud riiklike institutsioonide mobiilse raadio- ja andmeside vajaduste rahuldamiseks riikliku julgeoleku, turvalisuse, avaliku korra ning kodanikukaitse tagamisel kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega. ORS-võrgu põhilisteks kasutajateks on Politseiamet, Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsejõud.

Samas on oluline lisaks riigi sisejulgeoleku ja avaliku korra kaitse struktuuridele kasutajatena kaasata ka teisi riigi julgeoleku, turvalisuse ja ohutuse tagamisega seotud ametkondi nagu Lennuamet, Maanteeamet, Raudteeamet, Sideamet, Tolliamet, Veeteede Amet, Tervishoiuamet keskkonnateenistused, vanglad, Eesti Energia, jt. Tänu sellele väheneb oluliselt võrgu ekspluateerimise kulu ühe kasutaja kohta. Ühtse süsteemi laiendatud kasutamine tagab ametkondade vahelise koostöö tõhustamise, võimaldab turvalist ja täieliku kontrolli all olevat selektiivset juurdepääsu vajalikele sensitiivsetele andmebaasidele, hoides samas kokku kvalifitseeritud tööjõuressurssi ja riigi eelarvelisi vahendeid, kuna võrgu ekspluateerimise püsikulud ühtse süsteemi laiendatud kasutamisel jaotuvad suurema arvu kasutajate vahel.



5. Infrastruktuuri rajamine ja opereerimine


5.1 Üldised nõuded Ametkondadevahelisele operatiiv-raadioside võrgule

ORS infrastruktuuri rajamisel ja opereerimisel ning punktis 4.1.5 nimetatud lähteülesande koostamisel tuleb lähtuda operatiiv-raadioside võrkudele esitatavatest miinimumnõuetest:
5.1.1 Kiire ühenduse loomine;
5.1.2 Piisav tehniline ressurss ja selle efektiivne haldamine;
5.1.3 Kõrge töökindlus;
5.1.4 Abonendi autentsuse tuvastamine;
5.1.5 Tehnilise teabe kuvamine side võimaluste kohta abonendi lõppseadmel;
5.1.6 Virtuaalsete sidevõrkude moodustamise võimalus;
5.1.7 Võimalus erinevate dispetšer- ja juhtimisseadmete integreerimiseks raadiosidesüsteemi;
5.1.8 Sidevõrgu toimimise paindlik ja operatiivne juhtimine;
5.1.9 Integreeritavus võrguhaldus- ja operatsiooniliste infosüsteemidega;
5.1.10 Lõppseadmete lihtsus ja vastupidavus;
5.1.11 Efektiivsete infokaitsevahendite rakendamine;
5.1.12 Sidumise võimalus (Interconnection) teiste sidevõrkudega;
5.1.13 Otseside lõppseadmete vahel;
5.1.14 Digitaalne infoedastus;
5.1.15 Laiendatavus ja uuendatavus.

Lõplikud nõuded määratakse asjatundjate komisjoni poolt.






5.2 Operatiiv-raadioside võrgu rakendamise põhimõtted

Operatiiv-raadioside võrgu rakendamise lähtekohtadeks võtta põhimõtted:

a. Trunking-tehnoloogia rakendamine võimaldab kõige efektiivsemalt kasutada sidekanalite ressursse, milleks raadioside puhul on piiratud sageduste arv;
b. Kasutada infrastruktuuri ühiskasutuse printsiipi erinevate operatiivteenistuste sidevajaduse rahuldamiseks;
c. Maksimaalne transmissiooni ja rajatiste ühiskasutus teiste valdajatega.

Operatiiv-raadioside võrgu integreerimiseks teiste sideliikidega ühtseks süsteemiks on võimalik kasutada RIKSis olemasolevat universaalset kommutatsioonisüsteemi (EWSD liisitud 1995/96.a.) tagades sellega vajaliku infoliikumise põhiseaduslike institutsioonide, koordineerimiskeskuste, häirekeskuste ja kohalike operatiivteenistuste vahel.


5.3 Haldaja roll integreeritud ORS võrgu opereerimisel

Haldaja kohustuseks ORS võrgu operaatorina on toimiva side tagamine ööpäevaringselt, sealhulgas ka kriisi- ja eriolukorras ning erakorralises seisukorras (suurõnnetused, loodusõnnetused, massirahutused, sõda).

5.3.1 Võrgu opereerimine ja arendamine - haldaja kui operaatori ülesanne on võrgu kättesaadavus ja side tagamine, sealhulgas siderajatiste, võrkude ja seadmete (sideobjektide) hoolduse korraldamine, edastatava teabe elektroonilise kaitse ja andmeturbe seadmete kasutamise korraldamine ning teabe elektrooniline salastamine. Nende funktsioonide täitmiseks sõlmib Siseministeerium haldajaga, kellel on ORS võrgu opereerimise eelnev kogemus, halduslepingu, millega tagatakse valdkonna terviklik koordineerimine, kaasa arvatud ka kaitse- ja eriotstarbeliste sidesüsteemide harmooniline areng ja ühilduvus erinevate kasutajate vahel.

5.3.2 ORS võrgu töökindluse ja operatiivsuse tagamine – haldaja kohustuseks saab olema ööpäevaringselt toimiv vigade ja häirete avastamine ja likvideerimine transmissiooni- ja raadiovõrgus ning keskjaamade hooldus ja teenindamine, julgeolekukontrolli läbinud personali poolt.


5.4 Ühildatavuse loomine andmebaaside kasutamiseks ORS võrgus ja selle turvalisuse ja salastatuse tagamine

5.4.1 Andmeside liideste rajapinnad peavad vastama kehtivatele standarditele;
5.4.2 ORS võrgus tuleb tagada ühilduvus erinevate andmebaasidega ning turvaline tehniline lahendus vajaliku informatsiooni saamiseks.



5.5 Hangete läbiviimise põhimõtted:

5.5.1 Rakendada riigihangete seaduse paragrahvi 4 lõike 1 punkte 1 ja 15.
5.5.2 Riigihangete korraldamisel tuleb kasutada offset võimalust.
5.5.3 Asjatundjate komisjon teeb ettepaneku hanke korraldamiseks siseministrile
5.5.4 Vabariigi Valitsus teeb valiku hankekonkursi tulemuse osas asjatundjate komisjoni raporti põhjal ja teeb korralduse siseministrile lepingu sõlmimiseks



6. ORS võrgus pakutavad teenused


6.1 Teenuste tasemed

Kaasaegsetes operatiiv-raadioside võrkudes realiseeritud sideteenused võib jagada kõneteenusteks, andmesideteenusteks ja lisateenusteks, millest:

6.1.1 Kõneteenused:
Kõneteenuste hulka kuuluvad:
a. Grupikõne. Grupikõne on üks põhiteenustest.
b. Individuaalkõne. Individuaalkõne on sarnane mobiilsidevõrkude kõneteenusele.
c. Kviteeritud grupikõne. Kõigi grupi liikmete valmisolek seansi alustamiseks.
d. Teadustamine (Boardcast Call).

6.1.2 Sideteenused:
Andmesideteenused jagunevad nn. transportteenusteks ja teleteenusteks. Transportteenuste hulk sõltub konkreetsest sidevõrgust ning sinna alla kuuluvad:
a. andmete pakettedastused;
b. andmeedastusteenused mittepakettrežiimis.

Teleteenused on järgmised:
c. olekusõnade edastamine (short status message)
d. mobiilne andmeside
e. ligipääs „statsionaarsetele“ andmebaasidele.


6.1.3 Lisateenused.
Lisateenused jagunevad sõltuvalt tarbijatest, kellele teenus on orienteeritud, eriotstarbelisteks ning üldisteks lisateenusteks. Eriotstarbelised lisateenused on järgmised:
a. dispetšeri vahendatud kõne
b. tugijaama valik
c. eesõigus juhtkanalile
d. hilisem liitumine grupikõnega
e. katkestav eesõigus
f. sideseansside jälgimine
g. raadiojaama sundimine saatele
h. raadiojaama sulgemine võrgu poolt
i. kõnegruppide dünaamiline moodustamine ja määramine

Üldised lisateenused:
j. kõnesiirdamised erijuhtudel (abonent hõivatud, võrgu teeninduspiirkonnast väljas, jne.)
k. piirangud sisenevatele ja väljuvatele kõnedele
l. märguanne sisenevast kõnest, kui abonent on hõivatud teise kõnega
m. individuaalkõne järjekorda panek, kui B-abonent on hõivatud
n. sideseansi alustanud abonendi identifitseerimine
o. lühinumbrite kasutamine



7. Organisatsioon

ORS võrgu rajamist ja edasist haldamist tuleb käsitleda eraldi, kusjuures eri etappe iseloomustavad erinevad organisatsioonid:

• Hanke faasis ORS projektorganisatsioon
• Rakendusfaasis ORS haldusorganisatsioon
9.2 ORS-võrgu opereerimiskulude eeldatav maksumus

Üleriigilise ORS-võrgu opereerimise kulude arvestus baseerub rahvusvahelisele kogemusele ja on hinnanguline, arvestusega 10 000 lõppkasutaja kohta. Vastavalt kalkulatsioonile moodustavad iga-aastased üleriigilise ORS-võrgu opereerimise kulud, sh. võrgu planeerimise ja projekteerimise, tootearenduse, rakenduste integratsiooni, ORS-võrgu infrastruktuuri, transmissioonivõrgu ja rakenduste juhtimise, ORS-võrgu ja transmissioonivõrgu remondi ja hoolduse, kasutajate teeninduse, väljaõppe ja koolituse jmt. kulud, aastas keskmiselt 3.2 mil. kuni 4 mil. EUR (50 mil. kuni 63 mil. krooni) sõltuvalt väljaehitatud võrgu suurusest (katvusalast), mis teeb keskmiselt kuluks 420 – 520 krooni kuus ühe kasutaja kohta (Soome VIRVE kogemuste põhjal).

smr
Veteran
Veteran
Postitusi: 304
Liitunud: T Okt 04, 2005 5:53 pm
QTH: KO29JK

PostitusPostitas smr » N Nov 22, 2007 1:45 pm

See dokument peaks minu mälu järgi päris vana olema, uuemates vist vana võrgu paralleelkasutamist enam ette ei nähtud
ES1TCK - AOR AR8200 MKIII, Uniden SC200, Scanmaster 1400, Loc: KO29JK

smr
Veteran
Veteran
Postitusi: 304
Liitunud: T Okt 04, 2005 5:53 pm
QTH: KO29JK

PostitusPostitas smr » L Dets 01, 2007 1:57 pm

noh, ei käivitunud ühti nii hoogsalt, nagu lubati :P

a see oli ka oodata
ES1TCK - AOR AR8200 MKIII, Uniden SC200, Scanmaster 1400, Loc: KO29JK

tfr
Noorem lällaja
Noorem lällaja
Postitusi: 29
Liitunud: T Okt 04, 2005 5:58 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

PostitusPostitas tfr » P Dets 02, 2007 3:47 pm

Noh, võrk käivitus.

Nüüd on lihtsalt erinevatel võimustruktuuridel võimalus hakata oma sidet sinna nende jaoks sobival ajal üle kolima. :)

ES0LCB
Lällaja
Lällaja
Postitusi: 48
Liitunud: K Nov 28, 2007 7:39 pm
Asukoht: Saaremaa

PostitusPostitas ES0LCB » P Dets 02, 2007 4:27 pm

tfr kirjutas:Noh, võrk käivitus.

Nüüd on lihtsalt erinevatel võimustruktuuridel võimalus hakata oma sidet sinna nende jaoks sobival ajal üle kolima. :)

Jah ja just selline lähenemine teebgi selle asja jällegi mõttetuks. Mis "Eesti riigil oma riikliku julgeoleku, turvalisuse, avaliku korra ning ohutuse tagamiseks vajalik ametkondadevaheline operatiiv-raadioside võrkgust" saab juttu olla, kui erinevad võimustruktuurid oma suva järgi sellega liituvad.

Olen selle ORS jamaga varem tegelenud alates EDACS võrgu juurutamise algusest peale, Eesti ei olnud siis ELis aga suund oli sinna poole ja Euroopas juurutati juba siis TETRAt. Kahjuks oli aga Päästeamet võtnud juba suuna EDACSile ja kõik muu oli vale. :evil:
Nüüdseks on muutunud nii seadused, kui ka tehniline olukord.
Hädaolukorraks valmisoleku seadus jms näevad aga valmisoleku, riskianalüüsi jms territoriaalsel printsiibil. Seetõttu olen iga siseministri ja kohaliku maavanema vahetumisel pöördunud nende poole, käivitada ORS territoriaalselt suletud süsteemis - Saaremaal. Hetkel juhitakse ametkondade jõude Saaremaal mitmest eri kohast mitmete üksteisega ühildamatute sidekanalite kaudu.
Saaremaal on ju "oma" politsei, "oma" päästeteenistus, "oma" kiirabi, "oma" kaitseliit, "oma" turvafirmad, "oma" omavalitsused ja kuna "väljast" "naabermaakonnast" või "keskustest" ei ole operatiivselt vajadusel võimalik abijõudusid saada, siis oleks TETRA käivitamine geograafiliselt suletud süsteemis nii ühelt poolt võimalik, kui ka teiselt poolt vajalik ning oleks ka "katsepoligoniks".

Teine nüanss asja juures on see, et olemasolevatest VHF/UHF sidesüsteemidest ei saa täielikult lahti ütelda enne seda, kui kõik on TETRA peale üle läinud ja arvatavasti jäävad olemasolevad süsteemid veel pikaks ajaks ORSi kõrvale või "backupiks".

Praegune maavanem isegi ei vastanud enam minu põhjendatud pöördumisele ja ma pole viimase aasta jooksul seda asja rohkem surkinud ka. :wink: Tegelgu rahulikult Saare Maakonna arengukavagaedasi, arengugavast huvitub väga palju inimesi.

Edit: Saare Maakonna Arengukava Foorum koristati üldse ära, kui olin teinud sinna ennast neljandaks kasutajaks ja teinud sinna foorumisse üldse teise postituse Adminni: "Nüüd on foorum avatud" postituse kõrvale :oops:

Kasutaja avatar
KUKI
Surfan raadiolainetel
Surfan raadiolainetel
Postitusi: 107
Liitunud: N Sept 20, 2007 5:04 pm
QTH: KO18FG82WV
Asukoht: Saaremaa - Kuressaare

PostitusPostitas KUKI » E Jaan 12, 2009 11:53 pm

Saaremaal siis keeratakse alates Märtsist 2009a. 2-e meetri OP side kinni koos siinse häirekaga... Pääste ja kiirabi pidavat hakkama kasutama mingeid mobiiltelefonidele sarnanevaid raadiojaamu (tootja Nokia mudelit ei tea). Side hakkavat käima Pärnu Häirekeskusesse üle olemasolevate mobiil tugijaama mastide (EMT ja ELISA) ja seal olevate antennide... On kellegil lisainformatsiooni missuguse laineala pillidega on tegu ,ning mis sagedusel see värk tööle läheb ja kas seda saab ka mingi eetri skänneri vms. pealt kuulata...
Kutsung: KUKI/Cobra-1/ES0KARI

TimoT
Vanem lällaja
Vanem lällaja
Postitusi: 66
Liitunud: R Dets 07, 2007 5:43 pm
Asukoht: Tallinn, KO29HK

PostitusPostitas TimoT » T Jaan 13, 2009 12:02 am

KUKI kirjutas:On kellegil lisainformatsiooni missuguse laineala pillidega on tegu ,ning mis sagedusel see värk tööle läheb ja kas seda saab ka mingi eetri skänneri vms. pealt kuulata...


TETRA http://en.wikipedia.org/wiki/Terrestrial_Trunked_Radio

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13060116
§ 26. Nõuded maapealse magistraal-mobiilsidevõrgu TETRA terminali kasutamisele

(1) Maapealse magistraal-mobiilsidevõrgu TETRA terminal otseside (Direct Mode Operation – DMO) funktsiooniga või ilma on kaasaskantav, liiklusvahendile või kohtkindlalt paigaldatav lõppkasutaja raadioseade, mis on ühendatav operatiivteenistuste raadiovõrguga ning mida kasutatakse kõne- ja andmeedastuseks.

(2) Kasutatavad raadiosagedusalad on:
1) 380,000–385,000 MHz (saatesagedus);
2) 390,000–395,000 MHz (vastuvõtusagedus).

EI SAA pealt kuulata

Kasutaja avatar
tyyp07
Veteran
Veteran
Postitusi: 334
Liitunud: R Sept 22, 2006 8:48 pm
QTH: KO29FJ
Asukoht: Vääna mets, Sõrve küla, KO29FJ
Kontakt:

PostitusPostitas tyyp07 » T Jaan 13, 2009 12:02 am

KUKI kirjutas:Saaremaal siis keeratakse alates Märtsist 2009a. 2-e meetri OP side kinni koos siinse häirekaga... Pääste ja kiirabi pidavat hakkama kasutama mingeid mobiiltelefonidele sarnanevaid raadiojaamu (tootja Nokia mudelit ei tea). Side hakkavat käima Pärnu Häirekeskusesse üle olemasolevate mobiil tugijaama mastide (EMT ja ELISA) ja seal olevate antennide... On kellegil lisainformatsiooni missuguse laineala pillidega on tegu ,ning mis sagedusel see värk tööle läheb ja kas seda saab ka mingi eetri skänneri vms. pealt kuulata...
Olen neid jaamu kasutanud mingil üritusel.(oli vist schengeniga seotud üritus) minuarust kui õieti mäletan olid need Ericssoni mudelid.Näevad välja nagu vanemad kobakad mobiilid.


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 4 külalist