Hommikul Kaljukitsega 80 meetril sidetades tuli jutuks vana aparatuuri taastamine.
Lubasin talle mõnda vana üleskohendatud aparaati näidata.
Püüan seda teha siis siin.
Minu esimene veidi tõsisem raadio oli VEF-201.
Kooliealise poisikesena käisin suvi otsa lehmakarjas (mida tänapäeva noored ei teeks), et selle aparaadi ostuks raha teenida. Sai siis selle raadioga kuulatud lühilaineilt nii lubatud kui ka keelatud (läbi segajate) raadiojaamu.
Tulid uued ajad, Jaapani tehnika hakkas peale tungima ning oma lolluse tõttu rändas see raadio prügisse.
Mõned aastad hiljem hakkasin seda tegu kahetsema.
Siis aga kuulsin tuttavalt, et temal vana raadiokola, mida vaja minema visata, küsisin, et ega ometi VEF-i pole, selgus, et koguni kaks tükki, ühel isegi haruldane võrgutoiteplokk olemas, mida minul kaubanduses kohata ei õnnestunud.
Sedasi saigi siis kahest üks kokku tehtud, jändamist oli, tuli puhastada, poleerida, tina panna (elektrolüüdid), aga korda ta sain, mängib just sedasi, nagu vanadel aegadel.
Täienduseks (lisan eelnevale jutule juurde):
Siin ka võrgutoiteplokk, milline käib sellele VEF- ile patareide asemel sisse.
Ei vajanud mingit korrastamist, töötab ilusti, võrgumürasid kõrv ei erista.
Mõni aasta hiljem hakati tootma Minskis Valgevenes sellist raadiot nagu OKEAN (Vene keeles OKEAH).
Sellel oli veidi parem tundlikkus lühilainetel, lisaks veel ka ultralühilaine.
Minul jäi see poeletilt saamata, oli defitsiitne kaup, osteti kohe ära, kui müügile ilmus.
Mõned aastad tagasi õnnestus siis see pill omale soetada, oli seisma jäänud selle tõttu, et mindi üle tänapäevasele FM- ile. Oli veidi määrdunud, puitosa vajas täielikku lihvimist, uuesti lakkimist. Võimendi elektrolüüdid vajasid vahetamist, diapasoonide trumli kontaktuur puhastamist. UKV sai ümber häälestatud tänasele FM-ile. Nüüd on ta siis ilusti töökorras.
Aastaid tagasi lammutati ühte vana raadiosõlme, seal olid kasutusel sellised lintmakid nagu TEMBR.
Mingitel aegadel oli see üsnagi tunnustatud magnetofon. Õnnestuski see siis omale kaubelda.
Asi on raskel raamil, kolme mootoriga, salvestuse ja taasesitustrakt eraldi. Jändamist temaga oli, aga tööle ta lõpuks hakkas. Endistest aegadest on säilinud ka mõningane lindikogu, üsna mõnus vana head rasket metalli kuulata.
Üks hea omadus sellel magnetofonil lisaks: lindipuhastustampoon, milline kõrvaldab tolmu ja muu, kui seda näiteks testveega kergelt immutada. Kui seda aeg- ajalt vahetada- korrastada, annab hea tulemuse.
Sattus kätte ka omade aegade üpris tavaline lintmakk ELFA.
Selline keskmine asi, ei oska kiita ega laita, siiski mõtlesin, et taasatan ta ära.
Läks käima ja häält teeb, vanade lintide kuulamiseks kõlbab.
Ja nüüd üks iludus...
Sain sõbralt sellise maki nagu ILETJ-103 STEREO.
Puitosa sai poleeritud, uuesti lakitud.
Sisikond on võimas, plaadid eraldi kontaktuuriga ühendatud "emaplaadiga".
Puhasta või ära puhasta, mingi kontakt kipub ikka käest minema.
Tuli ka tina panna (elektrolüüdid).
Käima ta hakkas, aga kuna tegu II klassi veomehaanikaga, siis on rihmad ära veninud.
Praeguseks pole uusi õnnestunud saada, seega lasen selle aparaadi käima vaid harukordadel, et mõnele vanale sõbrale näidata, kuidas aastaid tagasi see asi käis.
Tahaks veel juurde lisada:
Kellel on vanadest aegadest säilinud magnetsalvestised, ärge neid minema visake.
Normaaltingimustel säilitatuna on need täiesti kuulatavad, just hiljuti sai kuulatud paarkümmend aastat tagasi salvestatud helikassette (küll Jaapani lintidel), tehtud korralikul deck-il, midagi kõrva riivavat sealt ei kostunud.