PostitusPostitas Hiiu Tom (ES1GB) » R Juul 07, 2006 10:07 am
(offtopic)
Nu, kui juba muljetamiseks läks, siis ma panen ka oma mälestused kirja.
Millal ma raadiopisiku sain, seda ei mäletagi enam, tõsisem eetri reostamine algas millalgi 80-ndate lõpul, kui sai soetatud R-109M. Selline lampidega akutoitel sõjaväe jaam oli. Sagedus oli 26-28 MHz ja seda tuli vaadata läbi väikese augukese, mis oli tegelt üsna tüütu. Seejärel sai ühe tuttava käest Volna vastuvõtja ostetud, 400 rutsi maksis teine aga töötab tänaseni. Selle raadioga sai kõikvõimalikud digimoded, mida kasutavad amatöörid ja ilmateenistused ja lennuamet, ära proovitud. Eriti vinge on ilmateate fakse vastu võtta. SSTV on ka lahe aga amatöörid kipuvad tihti sagedusi vahetama ja üksteisele selga sõitma.
1995-96 tegin omale kutsungi ES1TBG ja hakkasin 144 MHz-l sidesid pidama. Jaamaks oli algul Mars (lampidega) hiljem Majak. Sellel sagedusel kõige kaugem jaam oli OH8... umbes 600 km. Tropo sidedeni ei jõudnud aga ühe aurora olen küll ära kuulnud , kuigi sidet ei saanud.
Mõni aasta tagasi sai ES1TBG-st ES1GB. Jaam on Icom IC718, kõige kaugem punkt, kuhu sidet on saadud, on Brasiilia 21 MHz-l aga see maa näib olema kuidagi seotud euroopaga: iga ilmaga ja isegi praegu võib teda kuulda. Haruldasem on Kanada, viimati üritasin sidet saada Taiwaniga aga levi otsustas mujale keerata ning side lõpetada poole pealt. 21 MHz on praegu suht harva kasutuskõlbulik.
Lällaril olen Moskvaga ja Novgorodiga sidet saanud. Euroopast on Taani ja põhja-Soome. Lällaril on põnev sidet pidada aga kahjuks on seal palju rahvast, keda ei huvita DX sided ja kes ei hooli ka sellest, kui teised sidet peavad. Amatööride seas on selles suhtes parem, kui inimene on eetris, siis ta tahab ka sidet pidada.