Sõitsin eile mõned tunnid varem sealt mööda kus see õnnetus juhtus...
Eile kui raadiost õnnetusest kuulsin mõtlesin, et küll mul alles vedas...
Kui täna hommikustes liiklus uudistes mainiti hukkunu nime siis arutlesin endamisi, et mul on ainult
üks sellenimeline tuttav. Olin juba telefonist numbrit valimas, et helistada Oolele...
Kuramuse kahju ja kurb on lugeda siit eelnevat postitust Kristo poolt
Nii vähe kui ma Oolet tundsin siis oli ta alti rõõmsameelne ja optimistlik inimene,
alati abivalmis ja suure südemega. Kahju, et just kõige paremad meie seast lahkuvad esimestena!
Minu kaastunne lähedastele ja tuttavatele Oole kaotuse puhul.Veepinnal virvendamas tuulte rada...
Veepinnal virvendamas tuulte rada
siit kannel kaenlas läksid saatma jôge
aeg igatsust ei suutnud leevendada
nüüd kaldalt uttu hüüan: armas sôber
kord tagasi ehk tulla vôiksid ootan
vood rammestavad armistub mu haav
kaev koduôuel vajunud on looka
külm pôhjavesi üksi aru saab
et môned loodud voolama ei naase
liiv lôpuks settib mälestuste lihv
klaar karge vesi täidab jälle klaase
ja tuleviku uueks uhab vihm...