CB Foorum

sügav austus inimestele, kes erinevad minust sellepoolest, et oskavad ka oma kätega midagi suurepärast korda saata.
Hea töö keri_saar!

Kuradi hea töö.
Küsiks ainult, kas kõlar,ehk valjuhääldaja on originaal. Kas aeg ja niiskus pappmaterjali ei ole paigast ära nihutanud.

Tundub, et see niiskus või vesi on olnud selline väga kindla liikumissuunaga. Kasti pealmine pool oli vett saanud ning shassii pealmine osa. Valjukas on originaal ja tundub, et vesi ja niiskus on temast mööda läinud. Töötab väga hästi!

Nonii, näitasin Philipsile lõpuks korralikku antenni ka. Tavaline 1/2 CB varras. Tegin talle baluni ka 50/300, kuigi ma täpselt ei tea, mis nii vanadel raadiotel see lainetakistus on sisendis? Signaal igatahes läks tuntavalt tugevamaks. Kas oli see 300 Ohm või 600 Ohm? Kas keegi teab täpsemalt?

Aga siis tulemused. Tal on terve lühilaine ala ühes jutis häälestatav. 16,7m - 51m Tore on see, et saab kõik sellesse vahemikku jäävad sagedused kätte, ka amatööride lainealad. Aga häälestamine eriti just seal kõrgemas sagedusalas vajab sellist teatavat tunnetust. Aga saab hakkama.
Oh sa jutt, kus ilmus ikka raadiojaamasid lagedale! Üks teises kinni. Ning Vatikani raadio tuli puhtalt ja selgelt. Võrdluseks torkasin antenni oma 1963 a Dzintarsi taha samale sagedusele. Noh, võiks öelda, et Dzintars on mõnevõrra tundlikum, kuid mitte väga palju. Eriti kui arvestada võimendavate elementide erinevust. Philipsis on neid 3 ning Dzintarsis 6.
Proovisin veel VEF-202. See on muidugi veel kõige tundlikum, kuid tal on tugevad sahinad signaali puudumisel ebameeldivaks kõrvalnähtuseks. Ja loomulikult polnud tal paljusid huvitavaid lainealasid. (16, 19, 21m ja amatöörid)
Hommikul proovisin ka kõrgemaid lainealasid ning erinevalt õhtusest vaikusest, oli seal suminat küllaga, kuigi minumeelest on signaali tugevus seal ülemises pooles üldiselt nõrgem. Võimalik, et see ainult tundub nii.
Kesklaine töötas ka täiesti normaalselt. Kuulda olid jaamad, mida magnetantenniga ei kuule. Laine ala seier vajab veel peenhäälestust ja kontrolli, et kui palju ta kaldub kõrvale skaalal näidatust.

Nii, järjekord on jõudnud Maret-5 kätte.
Võtsin lahti. No seal oli tervete putukate põlvkandade surnuaed. Kallasin välja.
Pealt näeb ta üsna koledalt roostes välja. Kuid shassi sisemus on palju paremas seisundis kui philipsi oma. Juhtmed on riidega kaetud ja kaunite käänakutega paigaldatud. RETi tehases oli vist keegi spetsiaalselt välja õpetatud juhtme painutaja Või lausa disainija.
Hetkel olen kahevahel kas shassi uuesti lasta tsinkida või lihtsalt hammerite hõbedasega katta...
Puit on hästi säilinud. Eemalt vaadates tundub nagu okei, aga lähemalt vaadates on lakk ikka koledaks tehtud. Kriime, kraapse ja plekke täis. Kohati ka mõni sügavam soon. Vist tuleb üleni puhtaks teha ikka.
Eks pärast õhtul hakkan skeemi maha joonistama.
Panen mõned pildid ka üles.

keri_saar kirjutas:Nii, järjekord on jõudnud Maret-5 kätte... Juhtmed on riidega kaetud ja kaunite käänakutega paigaldatud. RETi tehases oli vist keegi spetsiaalselt välja õpetatud juhtme painutaja Või lausa disainija... Panen mõned pildid ka üles.

Olen ka taastanud paar ennesõjaaegset RET-i raadiot ja pean mainima sama, montaaž on tehtud väga korrektselt.
Pilte pane kindlasti, neid on huvitav vaadata.

Enda viimasena taastatud lampraadio on pisikene Moskvitš. Kuna see väike raadio võtab vähe ruumi, taastasingi selle endale mälestuseks ja vahel lasen talle ka särtsu sisse, et elektrolüüde ergutada.
Ainuke mitte originaal detail selles on valjuhääldi (oli 1ГД6), selle difuusor (või ka magnet) oli tsentrist nihkunud. Uus valjuhääldi (2ГД4) on samasugune, ainult veidikene suurem, kahe difuusoriga ja hea kõlaga. Raadio ise töötab nüüd normaalselt.

huhh, see skeemi joonistamine osutub märksa keerulisemaks. Pole eriti kokku puutunud lamp otsevastuvõtjatega. seal on keerulised poolid ja peidetud võnkeringid. Seest tuleb iseloomulikku antiikse elektroonika lõhna. Mingipärast on ennesõjaaegsetel asjadel selline lõhn. vist mingi kasutatud materjal tekitab seda.

See müstiline kondekas. seda on vist üpris keeruline reguleerida suurema mahtuvuse poolel, sest mahtuvuse muutus on täiesti mittelineaarne.

Roostes Maret-5

väljundtrafo primaarmähis on katkestuses ja vajab uuesti kerimist. ka trafoplekid on väga roostes. ei tea kas peaks kõige roostesemad väljavahetama või lihtsalt mõne terve trafo hankima, kuigi terve trafo leidmine tundub väga ebatõenäoline. ja ka suht mõttetu, sest siis poleks ka taastamisel sügavamat mõtet.

Seeria number.
Märgid näitavad, et tegemist on ühe sellise Maretiga, mida vähesel määral RETi tehas tootis juba 1939 aastal, enne kui Rahvavastuvõtja tunnuseid jagama hakati. seerianumbriga 15584 ja suuremad omavad juba seda väikest plekist tähist, et tegemist on nõuetele vastava rahvavastuvõtjaga.

keri_saar kirjutas:väljundtrafo primaarmähis on katkestuses ja vajab uuesti kerimist. ka trafoplekid on väga roostes. ei tea kas peaks kõige roostesemad väljavahetama või lihtsalt mõne terve trafo hankima, kuigi terve trafo leidmine tundub väga ebatõenäoline. ja ka suht mõttetu, sest siis poleks ka taastamisel sügavamat mõtet.

IMG_9190.jpg

Tundub, et siin on juba liivapritsi vaja. Ikka tigedasti kuskil niiskes keldris hoiul olnud.

Üks pilt siis ka töötavast Philipsist ka.


Skaala juba ammu kadunud raadiojaamade nimedega.


Ning kordusena veel video mis häält ta teeb.
http://www.youtube.com/watch?v=Ndbsj1gMj8Y

Kui Sul vaja peaks minema vanade raadiode skeeme siis mul riiulis sellised raamatud. Anna tead kui midagi huvi pakub!
Raamatutes on kokku enam kui 3600 lehte erinevatest raadio skeemidest aastast 1924 kuni 1956!

Sirvisin veel vanasi Raadiolehti ja leidsin järgmise artikli MARET 5 kohta:

Raadioleht nr.35 31.8.1939
4-5 lehel rubriik UUDISED RAADIOTURUL
Rahvavastuvõtja MARET 5
See on juba tuttav vastuvõtja Eesti raadioturul oma nelja eelkäia kaudu. Käesoleval aastal ilmub ta viiendat
korda mitmeti erinevana eelmistest aastatest. Eelkõige on vastuvõtja kohandatud Majandusministeeriumi juures
asuva ratsionaliseerimiskomitee poolt väljatöötatud tehnilistele ja majandulikele tingimusile, kuuludes
seega turule ilmuvate standartvastuvõtjate klassi. Sellega ühes on ta oma hinnalt langenud üle kolmandiku,
makstes möödunud aasta 157 krooni asemel tänavu vaid 100 krooni. Selle eest sisaldab ta küll vaid kaks laineala,
mis tegelikult maal, kus nii-kui-nii päeval pole aega pidada jahti lühilaine jaamadele, on täiesti rahuldav.
Lülitustehniliselt on MARET 5 kolmelambiline kõrgsagedusastemga otsevõimendus vastuvõtja kolme hääletuskontuuriga.
Seetõttu on vastuvõtja selektiivsus praktiliselt küllaldane võimaldades näiteks pikil laineil nii Lahtit kui ka
Moskvat segamatult jälgida, katse, millega proovitakse tavaliselt supervastuvõtjaid. Kasutades lõpp- astmes moodsat,
suure võimendusega pentoodi, on vastuvõtja väljumisvõime anoodtarvitusega võrreldes suhteliselt suur; anoodvool tõuseb
100-voldilise anoodpinge korral vaid 6,5mA. Vastuvõtja on peale selle varustatud veel erilise säästlülitiga, mille abil on võimalik,
väljumisvõimet pisut vähendades, suruda anoodvoolu alla kuni 4mA, mis on omastkohas rekordsaavutus. MARET 5 küttevoolu tarvitus on
0,5 amp. Mis puutub vastuvõtja häälekvaliteeti, siis on see, tänu kasutatud ribafiltrile, otse üllatavalt hea ja väga lähedane
suuremate vastuvõtjate kvaliteedile. See on osalt tingitud ka sellest, et vaatamata MARET 5 minimaalsele hinnale, leiab temas
kasutamist valjuhääldaja, mis on ehitatud sisse ka teistesse kallimahinnalistesse RET vastuvõtjatesse. Väliselt lihtne,
mustrilise kasevineeriga kast ühes juurekuuluva komfordiga, nagu helivärvija ja suur ülevaatlik tabelskaala, jätab ümara,
täielikult läbimõeldud töö mulje mis võiks olla ehteks igale talutarele, milleks ta ka on mõeldud. See on suur samm edasi
maa kultuuriliste huvide rahuldamiseks ja on tehtud kättesaadavaks ka eriti soodsate maksetingimuste tõttu.