CB Foorum

Asi läheb nüüd elektroonikast pisut eemale, aga digitaalne kujutise töötlus ja skaneerimisvahendid on muutnud taastamistööd palju odavamaks ja aega vähem raiskavaks. Ma ei kujuta ette mil moel ma nii puhta ja täpselt samasuguse skaala oleksin ilma selleta saanud.


Ostsin täna kingapaelu. Läheb antiikjuhtmete valmistamise katseteks.

Nii, kingapaela antiikjuhe....
Kuuldavasti saab kingapaelu värvida. Nii et teoreetiliselt saaks enamvähem õiged värvid kätte.
Aga esimene katsetus näeb välja selline:

keri_saar kirjutas:Asi läheb nüüd elektroonikast pisut eemale, aga digitaalne kujutise töötlus ja skaneerimisvahendid on muutnud taastamistööd palju odavamaks ja aega vähem raiskavaks. Ma ei kujuta ette mil moel ma nii puhta ja täpselt samasuguse skaala oleksin ilma selleta saanud.

uus_siferblaat.jpg

Ostsin täna kingapaelu. Läheb antiikjuhtmete valmistamise katseteks.

Skaala tausta võiks siiski pisut kollakamaks muuta, mõjuks kuidagi antiiksemalt. Lumivalge see ilmaslt ka uuest peast päris ei olnud.

Konsulteeerisin ühe trükikoja pidajaga, kes teab paberist nii mõndagi. Ta pidas mulle siis väikse loengu paberi omadustest, lisanditest ja valmistamisest. Siiski kipun arvama, et algselt on kasutatud võimalikult valget paberit ja võimalikult UV-kindlat. Paberi õige värv ongi kollakas ning talle lisatakse lausa värvaineid, mis annavad valge tulemse. Aeg hävitab lisandid ning tulemuseks on kollakas pleekinud paber.
Arvata on et tolleaegne paber oli ikkagi pisut kollakam, kuid mitte kindlasti pleekinud kollane. Ajamasinat meil paraku pole, et järgi vaadata. Ning küllap see helevalge kollakamaks pleegib. Ajahammas hakkab oma tööd tegema niikuinii.
Sageli olen täheldanud, et restaureeritud asjad kipuvad paremad välja nägema kui kui värskelt tehasest tulnud "Originaal" Eks ta selline hägus ala ole, raske on piiri tõmmata ja teiselt on piiravaks teguriks aega ja raha.
Selline mõtisklus siis.
Ostsin täna 2V kütte aku ja saan kondekad kätte mis vanade kestade sisse mahuvad.

Kõik võib õige olla aga kui neid kahte tausta kõrvuti vaadata siis ühel on elu sees aga teine on tuim koopia. Samuti võib puust kesta ka klaasplastikust uue teha, puiduimitatsiooniga üle katta ja öelda et nii on ju palju ilusam aga kuidagi nagu puudu jääb siis asja elu.
Ega vanad asjad peagi alati ilusad olema aga neis peaks olema selle ajastu hõngu.

Kõik õige Vanapagan. Aga selle restaureerimise eesmärk on ajahamba poolt jäetud märkide, vigastuste ja kahjustuste kõrvaldamine, et pääseks mõjule see ajastu, kui see pill oli veel uhiuus Muidu ma ei viitsiks mässata selle raadio käima ajamise, vanade kondekate kestade sisse uute toppimise, originaallampide otsimise, kingapaelajuhtmete jms. juraga.
Osad kollektsionäärid ei puutugi oma surnud raadioid lihtsalt sellepärast, et siis poleks ta enam "originaal". Teised jälle leiavad, et pole mõtet riiulitele koguda surnud butafooriat, sest originaalis kõik raadiod ju töötasid. Et see on selline igipõline vastuolu. Et kui minna saksamaale, siis kõik vanalinnad on kiiskavas ja läikivas korras, mis sellest, et originaali on alles seal võibolla 20%. Samas meie vana Narva tõmmati täiesti siledaks. Nojah, mis seal ikka heietada. See kohe pikem jutt, mõnikord kui kokku saab võib meeldivas seltskonnas jätkata
Aga tänaseks planeerin siis kingapaela juhtmete paigaldamise. Kas keegi teab, kas Maretil olid kõlarijuhtmed jäigad või pehmed? Trafost kõlarini? Mul on nii juhtmed kui kõlar hetkel puudu.
Ja et kas kellegil leidub punktkeevitus aparaat millega saaks patareisid kokku keevitada anoodpatareis?

Keri saarele. On kaks erinevat kasutajat, pagan ja vanapagan. Nad asuvad erinevates põrgutes.

vanapagan kirjutas: On kaks erinevat kasutajat, pagan ja vanapagan. Nad asuvad erinevates põrgutes.

nagu Jumal ja Vanajumalgi

Nagu vastuvõtja ja rahvavastuvõtja Maret-5.

Oh vabandust jah, Vanapagan elab ju vanas põrgus

Vanad paberkondensaatorid, eriti, mis on üle 70 aasta vana ja veel kõrgete pingetega lampraadiotes ei kõlba enam muuks praktiliseks kasutuseks. Kas on niiskus sisse pääsenud, lühis tekkinud kuid kindlasti ei vasta enam peale kirjutatud nimimahtuvus ja maksimaalne tööpinge enam tegelikkusele. Minu kasinad kogemused näitavad et kondeka mahtuvus 2-5 kordistub. Maksimaalne tööpinge kahaneb samuti sarnastes proportsioonides, kuna isolatsiooni kiht juhtivate kihtide vahel ajajooksul õheneb. Kuigi paberkondekaid kasutatakse enamasti toitefiltrites, on nii läbilöögioht kui mitte ettenähtud töörezhiimid. Kogenumad tegijad teavad rääkida veel mitmest eriskummalisest nähtusest paberkondekatega millega mina isiklukult kokku pole puutunud.

Nojah, aga kuna vanad kondeka on nii ilusad, siis tuleb nende sisu asendada kaasaegsega.

Siin pildil on vanast kondekast sisu väljavõetud. Kuigi kondekas ei olnud otseselt lühises oli ettenähtud 50nF saanud 230nF. Ilmselt oli ka läbilöögi pinge langenud kordades 500V juurest palju madalamaks.


uus kondekas vahtplatiga kenasti sisse sobitatud.


Vana tõrv uuesti peale sulatatud.

Respekt!

Ma ikka ei olnud rahul oma tekstiiljuhtmetega. Ma suutsin lõpuks ka originaaljuhtmete värvidest arusaada ja leidsin, et tuleb vähemalt sarnast värvi juhtmed asemele panna. Ostsin veel kingapaelu. Valgeid. Riidevärv kuuldavasti on metsikult kallis nii väikse asja jaoks. proovisin teisi värve ja lõpuks jäin permanent markeri värvi juurde. Peaks olema permanent. Igatahes oli vaja kollast, punast, sinist ja rohelist. Aeg oli originaali tõesti nii kõvasti purenud, et ma sinist mustaks pidasin ja kollast endiseks valgeks.



Võibolla kunagi pleekuvad nad sama määramatuks kui praegune originaal.

Lisaks sai ettevõetud tükkaega lahendust oodanud potensiomeeter mille grafiit liugurkontakt oli väga veidralt tehtud esiteks ja teiseks nii ära kulunud, et ei andnud enam kontakti. Lammutasin ühe katkise tolmuimeja laiali, ning kasutasin grafiitharja lähtematerjalina.


saagisin sellest tükikese välja ning meisterdasin sarnase 4mm läbimõõduga jublaka.


Ja potekas sai uue elu

Kurivaim, see juhtmetegu läks jälle pekki. See värv ei kõlba. Rõvedalt määrib.
Panen selle juhtme teema hetkel kõrvale kuni paremaid ideid tekib.