Ringhäälingu muuseum saatis lahkelt mulle Maret-5 kasutusjuhendi ja pildid minul puudu olevatest asjadest. Tänud neile.
Kuid praegu seisab Maret tagaplaanil ning olen hoopis Philipsi superheterodüüni käsile võtnud.
Tundub, et ta on seisma jäänud väga ammu. Pole ka ime, asjal vanust 77 aastat või nii. Katki on ta läinud päris aegade alguses. Sea on sees mingi väike põleng toimunud. See on mattunud väikse tolmukihi alla ning siis on niiskus selle tolmukihi metallist osade külge oksüdeerinud. Peale niisket keskkonda on hoiutingimused jälle muutunud kuivemaks ja ladestunud on paks kuiv tolmukiht. Seal põlengu kohal on ladestunud hulk tahma ja muud orgaanilist sodi, mis on tekitanud metallipinnale kaitsekihi, ning seal all on metall puhas ja kiiskav. Nii huvitav vanas tolmus kaevata
Osad traadid on sulanud isolatsiooniga. Need tuleb välja vahetada. Kaks lüüti on suht läbi omadega. 32uF 320V. Püüdsin neid õrnalt ellu äratada. Andsin neile õrnalt pinget peale ja lootsin oksiidikihi uuesti formeerumisele. Alguses 9V ja siis 70V. 250V pole vel proovinud. Üks neist ärkaski uuesti ellu. Kuid 32uF on järgi vaid 21uF. Teine kondekas, millel on olmsed lüüdilekke tunnused oli ikkagi üleni surnud. Kuiv. Ainult 0,4uF. Mõtlesin, et vana kesta sisse võiks peita kaasaegse kondeka. Nii sageli tehaksegi. Üldilme säilitamise jaoks. Drossel toites on ka läbi. Ilmselt selle kunagise põlengu ja lühise tagajärjel. Sees on mähis kuuma saanud, lühiskeerud ja katkestus. Nüüd on küsimus, et kuidas ma uuesti mähise tagasi saan. Traat on kaunis peenike ning arvatavasti ming paartuhat keerdu. See põleng seab kahtluse alla ka toitetrafo ja väljundtrafo toimivuse, sest sulanud juhtmed liikusid ka nendesse sisse. Väljundtrafo primaarmähis koosneb kahest mähisest ja on erinevate takistustega. Ja ma ei tea mis on õige takistus. Võimalik, et ka sekundaar on lühises. Kuidas seda kindlaks teha? Lahti harutada ja uuesti kerida?