Ilmatar-2 elustamine

[Ambur]

Siin selle aku väljanägemine valmiskujul:

http://www.museumoftechnology.org.uk/expand.php?key=191

[es1dc]

Vai kurask, Sina siis oledki entertenter? Oleks teadnud, ma poleks hakand pilli lõhki ajama
No vähemalt läks õigesse kohta siis...

[keri_saar]

Oi, tänud Ambur selle lingi eest! Olen otsinud väga, mismoodi see aku on omal ajal välja näinud, aga pilte lihtsalt pole. See pole küll täpselt see mudel, aga mingi ettekujutuse annab.
arutasin asja ka Renovaariga. Pakuti et kui mõni uhiuus mootorratta aku ära lammutada, siis selle elementidest saaks sobivate mõõtude korral ise midagi kokku panna. Nimelt uued akud saabuvad ilma happeta ja elemente saab vabalt modifitseerida. Ilmselt see kate on pigist või millegist tehtud. Peaks veel mingi korgi leidma vanaaegse ja klemmid...

[keri_saar]

es1dc, ära sa pilli lõhki ajamise pärast muretse. See seal osta.ee's on puhas äri. Kel himu suurem see lööb ikka üle Ning teisest küljest kui selliste asjade eest makstakse raha, siis on järgmine kord suurem tõenäosus selliseid asju müügis näha.

[Ambur]

Osta.ee-s momendil müügil huvitav riistapuu vanade, lampidel patareiraadiote ennistajatele,
sobib komplekti koos vana patareiraadioga.
Väike taskuvoltmeeter, kütte- ja anoodpatareide pingete kontrollimiseks:

http://www.osta.ee/raadio-voltmeeter-1930-aastad-41156129.html

[Ambur]

Vanade raadiote taastajatele!

Endises N Liidus väljalastud lampraadoite ja muu elektroonika skeemid:
http://www.gstube.com/schemes/

Ja mujal maailmas aegade jooksul väljalastud elektroonika aparatuuri manuale ja skeeme:
http://www.radio-workshop.co.uk/manuals.shtml

[keri_saar]

Niisii, Euroopast ei ole võimalik eriti lihtsalt kuivi aku plaate leida. Akusid meil enam ei valmistata. Märgasid on keeruline töödelda, nad ei tohi kuivada ega veega kokku puutuda.
Ainukese variandina sain ühe kuiva mootorratta aku. Proovin nüüd seda elementideks lammutada ja uuesti 2V elemendina kokku panna. Tegin algut asjaga:

akutäide.jpg (117.52 KiB) Vaadatud 6741 korda

Huvitaval kombel on sama firma akud.

P1020055.jpg (111.29 KiB) Vaadatud 6741 korda

Ühe elemendi sain kätte, siis sai aeg otsa.

[keri_saar]

Anoodpatarei saab omale elemendid.
Tundub, et omal ajal olid tavalised banaanpistikud kasutuses, kuid millised täpselt, ei tea. Fotosid pole õnnestunud leida.

anood_valmib1.jpg (201.57 KiB) Vaadatud 6599 korda

Aku elemendid sain kätte peale rellakaga ja puuriga sahmimist. Aga hoopis suureks probleemiks on see, et kuidas nad uuesti kokku ühendada. Proovisin nii, et ehitasin vormi ümber ja peale valada sula pliid, kuid see ei nakku, sest all olev plii ju ei sula ega ühendu. Oksiidi kiht on vahel. Võibolla mingi väga jämeda jootekolviga? Plii sulamistemperatuur on +327 Päris palju kolvi jaoks.

akuelemendid.jpg (159.86 KiB) Vaadatud 6599 korda

[keri_saar]

Tükkaega murdsin pead kuidas jätta originaali muljet selliste kondekate puhul, mis on tõrvast kesta sees.
Lihtsalt uutega asendamine jätab ikkagi üsna näotu pildi. Ma arvan, et nii väärika ajalooga raadio peaks säilitama oma näo.
Niisiis mõtlesin välja. Kõigepealt koorisin tähistuse paberi ettevaatlikult maha ja siis tegin vanast kondekast vormi:

vana_kipsis.jpg (183.06 KiB) Vaadatud 6571 korda

Pisikese kondeka katsin epoksüüdvaiguga, et ruumala oluliselt muutev pigi võimalikult vähe mängiks:

kondeka vorm.jpg (192.22 KiB) Vaadatud 6571 korda

Vana tõrv läks kõik uuesti kasutusse ja võiks öelda, et kondekas on 50% ehe. Ainult sisu vahetus. Selline tulemus:

vana_uus_10nF.jpg (198.46 KiB) Vaadatud 6571 korda

[keri_saar]

Akuelemente ei ole mul veel õnnestunud ühele siinile kokku sulatada. 3 erinevat katset on läbi kukkunud. Aga mul on veel üks mõte, kuidas seda teha.

Nüüd olen jõudnud sellisesse staadiumisse, kus rohkem enam midagi laiali ei haruta. Skeem on käes suuremalt jaolt, jupid üle mõõdetud, kondekad, potekad renoveeritud, kopsikute alused võnkeringid paljastatud.

Avastasin veel ühe veidra vea, nimelt olid pöördkondeka fikseeritud leheplokkide kõik kruvid lahtised (4 kruvi ploki kohta) mille tulemusena kondeka pöörleva ja fikseeritud osa plaadid olid omavahel olid lühises. Õnneks piisas plokkide õigesse asendisse lükkamisest ja kruvide kinni keeramisest. Lehed olid kõik sirged.

Avastasin ka huvitava asjaolu, nimelt on Ilmataril antenn ühendatud mitte otse läbi sisendvõnkeringi segulambi võrele nagu paljudel tolleaegsetel ja ka hilisematel lampraadiotel oli tehtud, vaid enne segulampi on ära kulutatud tervelt üks kõrgsagedus pentood et raadiosagedust sisendis võimendada. Ma pidasin neid lampe algselt vahesagedus ahelasse kuuluvateks.
Võiks olla head häält tegev tundlik vastuvõtja.

stripped_upside.jpg (177.83 KiB) Vaadatud 6497 korda

stripped_downside.jpg (195.16 KiB) Vaadatud 6497 korda

[pauhh]

...Akuelemente ei ole mul veel õnnestunud ühele siinile kokku sulatada....

Tea kas sellest kasu on aga räägin ühe loo...
Kunagi aastaid palju tagasi kui veel kõva metsamees(oma-arust) olin vedasime palke välja Uraaliga. Sellel vanal loksul oli see probleem, et kui natuke aku klemmid lahti loksusid nii kohe sulatas aku peal oleva otsa ära. Kuna igas kolhoosis oli töökojas oma aku- ruum koos meistriga siis tassisme selle sinna remonti ja jälle töö seisis mõnda aega mis oli muidugi jama. No ja ükskord kui sama asi juhtus ja akut maha kruttisime juhtus läheduses olema üks metsavaht kes oli kuskil Siberis metsa välja vedanud ja sama asjaga üsna tihti kokku puutunud. Vana käis siis hea lahenduse välja... nimelt võttis ühe traadi mille otsa pani ümara patarei seest välja õngitsetud selle keskmise ümara pulga ja teise otsa pani siis sama aku millel ots ära põles, klemmi külge.
Siis võttis vasest jahipüssi padruni kesta, see on hea õhukese seinaga, lõi tongi poolse otsa minema, alles jäi nagu väike toru jupp, pani selle põlenud aku otsa asemele ning koputas haluga peale, et natuke tina sisse saaks surutud.
Edasi võttis näpitsate vahele selle patarei seest saadud pulga mille küljes olev traat oli ühendatud aku teise otsaga ning surus siis õrnalt pulga hülsi sisse, põlenud tina vastu. Kokku puutudes tinaga tekkis lühis ja see pulk/süsi läks helepunaseks nagu sulatusahjust võetud metall. Selle tulemusel hakkas tina sulama mille peale vana lisas tina hülssi juurde niikaua kui oli keetnud hülsi ääreni täis. Peale seda lasi tina ilusti maha jahtuda ja hiljem tiris padruni hülsi ära. Alles jäigi ilus nagu uus aku ots. Hiljem remontisin ise sama süsteemiga nii mõnegi aku ära. Aga kas tänapäeval ka patarei sees oleva pulgaga seda teha saab... ei oska öelda. Vaat selline lugu siis, iseasi kas kirjutasin arusaadavalt

[keri_saar]

Naljaviluks testisin sisendvõnkeringide resonants sagedusi.
tulemused on päris veidrad.

Näiteks lühilaine resonantsi ulatus on ainult 4,9-8 MHz. Kuigi skaala näitab 16-45m (6,6Mhz-18,8MHz)
Ja pikklaine 1300-2300 kuigi peaks olema 900-2000m. Kesklaine resonantsid olid hoopis kummalised.

Testisin ilma lampideta. Arvat võiks, et lambi sisse pistmisel võiks resonants parasiitmahtuvuste abil veelgi langeda.

Sisendvõnkering on nii labane, et seal pole isegi midagi tuksi minna. Paljas pöördkondensaatori sektsioon ning selle külge lülitatavad induktiivsused.

[keri_saar]

Pauhh, sain aru küll mismoodi see tinakeevitus toimib. Geniaalne igatahes, nagu nõukaaegsed asjad ikka. Peaks kohe sellise muuseumi tegema, või videote kogumiku. Teine asi oli see, kuidas Neva või Sputnik zhileti teradest sai kiirelt vee keetja teha. Sama kategooria vahend.

[keri_saar]

Nonii, hetkel seisud siis sellised, et madalsagedusosa võttis hääled sisse. See on positiivne külg.
Halb asi sellejuures on see, et Lõpulambid on oma katoodi emissiooni võime täielikult kaotanud ning detektor triood vaevu funktsioneerib olles pigem aktiivseks juhtmeks kui et võimendavaks elemendiks.
Õnneks juhtus mul olema üks töötav originaal Marconi KT2 lõpulamp ja üks asendus, nii et kuidagi teeb häält. Kahju küll, kuid mingil moel on aeg ka lampide kallal oma töö teinud. Ning loodetud kiire hääle sissevõtmine võib kujuneda vaevaliseks. Nüüd läheb siis suuremaks lambijahiks.

Aga siin väike video:
http://www.youtube.com/watch?v=_rXUKIsHPJM

[keri_saar]

tundub et mingil arusaamatul põhjusel on KÕIK lambid oma emissioonivõime kaotanud. Kõrgsagedus pentoodi anoodi vool oli 2,9 asemel 0,1mA kõigest 3% sellest mis peab olema.
Täielik müstika. Lambid pole ju kasutuses olnud üle 70 aasta!! Või pandi ta tallele juba pekkis lampidega?
Aga ikkagi ei saa nii olla, sest raadio oleks heli kaotanud märgatavalt varem, enne emissiooni võime langemist nii madalale.
Huvitav, kas mulle eelnenud remondimees võis midagi pekki keerata? Näiteks 1,5V küttepingega andes peale liiga kõrged anoodipinged?
Või on tõesti aeg tööd teinud? Samas kui mu Maret-5 sees säilinud sama vana ja sama firma Z21 täiesti töökorras seisnud?
Ei tea, mingi süsteemne õnnetus peab olema juhtunud.

Aga noh, kaotada pole midagi. Tuleb proovida mõningaid elustamistehnikaid. Ja seetõttu vaevab mind küsimus, mis materjalist need Marconi lampide katoodid on tehtud. Sellest sõltub elustamise meetod.
On kellelgi aimu? 1937aasta KT2, VP21, HD22, X22