CB Foorum

Väheke küll jõuelektroonika teema, aga elektroonika on elektroonika...
Mul nimelt tekkis küsimus, mis on kaasaegsete mitterprofitööriistade mootoritega lahti, et nemad mitte ei kesta? Ja viga avaldus selles, et jõud kaob ära ja harjade ja rootori vahele tekib mõnus kaarleek. Igatahes ei ole see tingitud harjade kulumisest, vaid millesti muust. Miinuspoolele on aja jooksul kogunenud üks Makita ketaslõikur, üks kollane no-name ketaslõikur, üks FarToolsi ketassaag ja nüüd veel Taloni survepesur.
Huvi pärast olen mehaanika osa lahti võtnud, see käiks ilmselt veel kümme aastat, reduktorid ok, määrded vahel, hambad terved aga vaat mootorid nahkas. Koolitarkused asünkroonmootorite ehitusest ei aita kah tuhkagi Ja mähiste mõõtmine testriga annab tulemuse, et kõik mähised on omavahel elektriliselt ühenduses. Äkki on keegi rohkem kogenud antud valdkonnas, siin-seal foorumites otsides leiab põhiliselt tarkuse, et "odavat kollast p*ska ei tasu osta, mehaanika ei kesta", oma kogemustäpselt vastupidine...

Mul on põgus tööalane kokkupuude selliste asjadega ja silma on jäänud et probleemiks osutuvad liiga pikad/liiga peenikesed pikendusjuhtmed.pingelangusega kuumutab rootori mähist ja lõpuks tulevad lühiskeerud.kui harjade vahelt hakkab sädemepilv lendama siis on juba ilmselt osade mähiste vahel lühis.ära tasub mõõta kasutatav pinge ja seadme kasutamisel seadmeni jõudev pinge.

es1dc kirjutas:....., et jõud kaob ära ja harjade ja rootori vahele tekib mõnus kaarleek. Igatahes ei ole see tingitud harjade kulumisest, vaid millesti muust...

Selge tunnus keerdudevahelisest lühisest.

Selle pingelangu asja proovin järele. Ja kasutamine on tõesti olnud läbi pikendusjuhtmete enamasti. Lühiskeerdudest olen muidugi kuulnud. Aga põhjus, miks nad tekivad...? Muidu on visuaalselt mootorid korralikult tehtud, mähitud ja lakitud-liimitud. Isegi liiga korralikult, kui midagi juhtub , siis ega seal midagi lahti võtta või ümber kerida ei õnnestu.

http://www.groschopp.com/how-to-check-a-motor-armature/

Leidsin veidi pildimaterjali kah...
Selgitus on muidugi abiks aga tavalise multimeetriga seda lühist ei mõõda

es1dc kirjutas:..... Lühiskeerdudest olen muidugi kuulnud. Aga põhjus, miks nad tekivad...?
.....
Selgitus on muidugi abiks aga tavalise multimeetriga seda lühist ei mõõda

Miks keerdudevahelised lühised tekivad ...
Üldistatult - kehvapoolne koostekvaliteet või odavam/kehvem materjal.
Oluline on näiteks mähisetraadi isolatsioon, lakk on õrnem/pehmem kui email.
Ma ei tea, kas laiatarbe tööriistade mähiste immutamisel kasutatakse vaakumit,
seega keerdude vahele võib jääda õhk ja see võimaldab keerdude omavahelist
hõõrdumist (vibratsioon, tsentrifugaaljõud, soojuspaisumine), mis isolatsiooni läbi
kulutab... Vahel võib multimeetriga ka takistuste erinevust näha, aga ei tarvitse.
Rootori ühiskeerdude kindlakstegemiseks kasutab üks minu tuttav Viljandi
raadioamatöör isetehtud vahendit - 50Hz toitega trafo moodi (siiski ainsa
mähisega) seadet, millel on magnetpilu töödeldud V-kujuliseks. Selle V harude
vahele asetatakse kahtlusaluse mootori rootor ja niimoodi indutseeritakse
rootori mähistele magnetväli. Rootorit magnetpilus pöörates on erinevused
niisamagi tuntavad, aga võib mõõta ka seadme tarbimisvoolu.

Et kollektoriga el.mootori harjade ja kollektori vahel sädelust oluliselt vähendada, peavad kollektori ja harjade materjal omavahel sobima. Selle kohta oli kusagil pikem jutt, aga mitte meelde ei tule. Nende materjalidesse lisatakse kalleimaid ühendeid ja see vähendab sädelemist. Omakorda peab kollektori materjal vastama just sellele vastava harja materjaliga. Tegemist oli nii kollektori metallile kui ka harjade grafiidile listavate spets. ühenditega. Odavates mitteproffi tööriistades neid kallimatest materjalidest valmistatud kollektoreid ja harju ei kasutata.
Kaubanduses kohtab samuti kahe oluliselt erineva hinnaga harjasid - ühed 2..3 euri, teised 10..15 euri, väliselt isegi täiesti sarnased.
Osade "kollaste" toodete tööressursiks ongi arvestatud uskumatult lühike tööiga, nt. ühtedel Hiina päritoluga ketaslõikajal oli see keskmiselt 0,5 tundi. Koduotstarbelisekls kasutamiseks - aastas kord-kaks midagi lõigata...
73! ES6EI/304EI

Uurisin veel veidi seda asja ...
Pidi tekkima voolu juhtiv kiht kollektori isolatsioonile tingituna metalli ülekandumisest sinna kui pole õigeid materjale kasutatud ja see metalli kiht põhjustab elektrilist ühendust kollektori lamellide vahel, seega ka mähiste sektsioonide vahel.
Kui pole õiged materjalid (kollektor<>harjad) suureneb oluliselt ka nn. ülemineku takistus kollektor<>harjad kontaktpindadel ja kõik see kokkuvõttes suurendab sädelust märkimisväärselt.
Lõpuks võib tekkida isegi nn. ringtule effekt kollektori ümber.
73! ES6EI/304EI

Seda elektroerosiooni ehk siis materjali ülekandumist ei ole täheldanud, mul selline uurmaakri klaas abiks millega peenemaid pilte silmale suuremaks saab teha. Kollektori vahed paistavad igatahes puhtad olevat. Ma natuke töötan selle pikenduste ja pingelangude versiooni kallal, võimalik, et seal midagi on. sest viimasel ajal on tõesti saanud instrumente kasutada 25meetrise pikenduse järell ja rullilt parasjagu niipalju maha keritud palju vaja.
Ega ma nende tööriistade valikul olin arvestanud ka et kui ei kesta, siis ei kesta, aga see et mehaanikaosa kestab ja elektriosa ei kesta, seda ma nagu küll ei osanud oodata. Ainumas abimees, mis mehaaniliselt üles ütles, oli Handymannist ostetud 150 EEK-une Power....? tikksaag, sellel lasin pendli tükkideks. Aga enne seda jõudsin 120m2 laminaati põrandale panna.

Mingi pikendusjuhe kollektotmootorile küll midagi halba ei tee. Tekitab teatud pingelangu ja mootori võimsus sellevõrra vaid väheneb - pigem säästab odavat ja vase poolest aladimensoneeritut
`CE` masinat. Hädad algavadki sellest, et vaske, mis on kallis, hoitakse kokku ning ka mähisetraadi isolatsioon on vaid müügiks....

Siiski-siiski, töö on näidanud et just peenike ja pikk pikendus kipub olema väga tihti põhjus miks elektriasjad maha põlevad.Tööalaselt on teatavad elektrisaed millel ma garantiikahtlusega pean aru saama mis juhtunud on.90% juhtudest, kui klient ei häma algusest peale, on asi ikkagi just pikast juhtmest tingitud pingelanguses.Mu oma vanamees lasi oma elektrisae lühisesse maal, liiga peenikese/pika juhtmega,pärast mootori vahetust vedas ka korraliku kaabli oma saagimiskohta ja nüüd toimetab juba vist neljas aasta sama mootoriga.

[quote="Kaljukits"]Mingi pikendusjuhe kollektotmootorile küll midagi halba ei tee. Tekitab teatud pingelangu ja mootori võimsus sellevõrra vaid väheneb...[/quote]

Kui võlli poolelt mehhaaniline koormus (tarbitav võimsus) jääb samaks ja elektriline võimsus seda ära ei kata (jääb pingelangu ja tarbitava voolu korrutisena pikendusjuhtmele) siis võib ülekoormuse oht tekkida küll.
/Ehitusmeestel kipuvad pikkade pik.juhtmete rullid isegi üle kuumenema ja kokku sulama!Ise selliseid oma silmaga näinud./

Ega kollektori lamellide isolatsioonil õhuke metallikiht silmaga nähtav alati ei olegi, elektrit aga juhib hästi ja sädelus sellest tekibki.

EINAR kirjutas:..... /Ehitusmeestel kipuvad pikkade pik.juhtmete rullid isegi üle kuumenema ja kokku sulama! Ise selliseid oma silmaga näinud./ .....

Sellel on lihtne põhjus - lahtikerimata juhe pikendusjuhtme
trumlil ei saa jahutust ja lihtsalt seepärast kuumenebki üle.

EINAR kirjutas:Kui võlli poolelt mehhaaniline koormus (tarbitav võimsus) jääb samaks ja elektriline võimsus seda ära ei kata (jääb pingelangu ja tarbitava voolu korrutisena pikendusjuhtmele) siis võib ülekoormuse oht tekkida küll.

Ei juhtu midagi, kollektormootor on äärmiselt pehme karakteristikuga, ja igasugune koormuse muutumine kajastub kohe ka pööretes. Rootori mähis võib aga põleda, kui mehhaaniline koormus rootori suisa kinni kiilub ja seda täis pingele lähedase pinge korral. Selle peaks aga välistama kaitse.

Kollektormootori pöördeid nullist maksimumini aga juhitaksegi talle antava pinge suurusega. Pole siis absoluutselt oluline, kas pingelang tekib pikendusjuhtmel või mingil muul viisil.

Toodud näite põhjal võib aga kindlalt öelda, et tegu on odava ja ebakvaliteetse mootoriga.

See on väga tüüpiline diagnoos rootori lühiskeerdudele.
Olen ise seda ka korduvalt kogenud ja alati on aidanud rootori uuesti mähkimine.

[quote="Kaljukits"][quote="EINAR"]
Kui võlli poolelt mehhaaniline koormus (tarbitav võimsus) jääb samaks ja elektriline võimsus seda ära ei kata (jääb pingelangu ja tarbitava voolu korrutisena pikendusjuhtmele) siis võib ülekoormuse oht tekkida küll.[/quote]

Ei juhtu midagi, kollektormootor on äärmiselt pehme karakteristikuga, ja igasugune koormuse muutumine kajastub kohe ka pööretes. Rootori mähis võib aga põleda, kui mehhaaniline koormus rootori suisa kinni kiilub ja seda täis pingele lähedase pinge korral. Selle peaks aga välistama kaitse.

Kollektormootori pöördeid nullist maksimumini aga juhitaksegi talle antava pinge suurusega. Pole siis absoluutselt oluline, kas pingelang tekib pikendusjuhtmel või mingil muul viisil.[/quote]

Päris huvitav teema kohe ...
Aga miks mu väimees siis kurdab, et kui kasutada pikka pikendusjuhet ehitusel lihvimisel, kuumeneb ketaslõikaja üsna ruttu ja tuleb teha vahejahutusi, ilma pika pikendusjuhtmeta aga kõik normaalne
Mulle tundub siiski, et see füüsikaline töö hulk, mis oleks pidanud eralduma mehhaanilise tööna mootori võllil, eraldus soojusena pikendusjuhtmel.
Aga miks kuumenes mootor, mina ka esialgu põhjendada ei oska ..

/Ei aidanud neil muu kui tegid ise jämedast painduvast kaablist (3x2,5mm2) pikendusjuhtme ja siis said nad normaalselt tööd teha./