tarvis hüva nõu piksekaitse lahenduse tegemiseks

[Kaljukits]

Lällari jaoks paremat pole kindlasti mõtet panna, 100 000.- amatööri tüki jaoks tahaks vist ikka seda kallimat piirikut saada, muidu ei saa rahulikult magada.

100 000.- jaama omamise puhul ei tule vist ülearu head und ka siis, kui antenni polegi
"Turvalisus on kihiline mõiste" tavatsetakse öelda. St. ükski vahend üksi ei ole piisavalt turvaline, tuleb ikka mitut koos kasutada. Korralikud maandused, välgukaitse jaama ja antenni vahele, antenn lahtilülida, toite ette ka ülepingekaitse. Impulss toiteplokk peaks olema üsna lollikindel. St. võib küll võrgupoolelt ülepingest ise sisse kärsata, kuid ei anna ilmselt matsu jaamale edasi.
Aga 60.- NC-566 on Tehnoturus täiesti olemas ja kohal. Ostan veel täna mõned isendid.

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Ja-jaa, rahulik uni maksab tänapäeval palju.

[äpu]

See 60.- koosneb küll ainult sellest poldist mis seal peal on ja koonus otsast mis on keskmise otsa suhtes risti ja seal ta siis lahendub.Mul igatahes on ta juba mitmeid aastaid seal kaabli vahel olnud ja vist ühe korra on mingi laksu vist ära saanud ka.Katusel oli näha kõrvetamise jälgi.

[Mouser]

Kui nyyd kysija algatatud tema juurde tagasi tulla.....

Ei ole paremat informatiivset lehekylge olemas oma antenninduse 2ikesekindlaks muutmiseks!
http://www.kolumbus.fi/oh5iy/back/Ham%2 ... ction.html
Loe see l2bi, ja sa ei vaja yhtegi muud kommentaari.

[Viki]

Kes tahab korralikust süsteemist ülevaadet ja nipikesi:

http://www.kolumbus.fi/oh5iy/back/RA-as ... ojaus.html

Lehekülje all veel linke, kahjuks soome keelne!

[Mouser]

Kes tahab korralikust süsteemist ülevaadet ja nipikesi:

http://www.kolumbus.fi/oh5iy/back/RA-as ... ojaus.html

Lehekülje all veel linke, kahjuks soome keelne!

Samalt lehelt, kus minu eelmine inglise keelne link. Ma ei pannud seda soomekeelset meelega, kuna inglise keelne on mitu korda t2iuslikum.

[ekstrakaru]

antud teemasse veel tagasi tulles ütleksin et EV kehtivad normid nõuavad piksekaitse maandustakistuseks mite rohkem kui 10 oomi.vähem võib alati olla..........min maanduri ristlõige oleks siis pinnases 10mm² Fe tsingitud või CU(haljas) 25mm².see mis pinnasest väljas maandatud püüdurini(võrgule katusel) või antennimastini 8mm² Fe või 16mm² Cu....
Teadmiseks seda et EV ei ole veel oma norme sel teemal tuginetakse Saksa Ja Soome normidele.......
allaviigud(katuselt) siis peaks olema mitte harvem kui iga 25 meetri takka maja perimeetrist e. ümbermõõdust.........
Kindlasti ka lisana kasutaks liigpingepiirikuid nii maja kilbis kui ka antenni poolepeal...........need küll peavad vastu ainult ühe "matsu" sest siis tuleb nad välja vahetada.........Ja mis oluline , et kalli tehnika toiteahelates soovitaks kasutada UPS-seadmeid.........
Kindlasti peaks maja kilbis kokku ühendama maja maanduri e. PE maja toite nulliga e. PEN siis ei juhtuks seda jama, mis juhtus hiiu Tommiga, et 380V pääses toiteks.........NB! Maja maandurit ja piksekaitseks võib kasutada ühte kontuuri, mis soovituslikult ümber maja perimeetri, aga eraldi väljaviigud, mis ühendatud pinnases(mitte peakilbis)........

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Hiiu Tomil on nii vana onnikene, et seal polegi mingit elektrikilpi, üks 16A punn on arvestialuse küljes ja kõik. Sellist luksust, nagu maanduskontuur, pole mu majal iial olnud. Kuna ma ise tegelen elektrikilpide tootmise ja projekteerimisega, siis lähema sajandi jooksul pole ka olukorra paranemist ette näha.
Nõmmele maanduskontuuri ehitamine on ka paras peavalu.

[peeter]

Hiiu Tomil on nii vana onnikene, et seal polegi mingit elektrikilpi, üks 16A punn on arvestialuse küljes ja kõik. Sellist luksust, nagu maanduskontuur, pole mu majal iial olnud. Kuna ma ise tegelen elektrikilpide tootmise ja projekteerimisega, siis lähema sajandi jooksul pole ka olukorra paranemist ette näha. :D
Nõmmele maanduskontuuri ehitamine on ka paras peavalu.

Pole mingi peavalu Nõmmele maanduse tegemisega - veetoru ju ikka majja sisse tuleb. Ja vanades majades Nõmmel on see tavaliselt metallist ja piisavalt sügaval. Saab selle külge väga hea maanduse!

Peeter

[kaups]

Hiiu Tomil on nii vana onnikene, et seal polegi mingit elektrikilpi, üks 16A punn on arvestialuse küljes ja kõik. Sellist luksust, nagu maanduskontuur, pole mu majal iial olnud. Kuna ma ise tegelen elektrikilpide tootmise ja projekteerimisega, siis lähema sajandi jooksul pole ka olukorra paranemist ette näha.
Nõmmele maanduskontuuri ehitamine on ka paras peavalu.

nu jah kingsepp ikka ju paljajalu ja kokk nälgas

[es1dc]

Pole mingi peavalu Nõmmele maanduse tegemisega - veetoru ju ikka majja sisse tuleb. Ja vanades majades Nõmmel on see tavaliselt metallist ja piisavalt sügaval. Saab selle külge väga hea maanduse!

Mnjah, raadiosignaali jaoks saab veetoru kasutades tõesti maanduse aga tõsist piksekaitselahendust ei tohiks ikka kergekäeliselt veetoru kaudu ehitada. Ühel päeval vahetab Tallinna Vesi sissetuleva metalltoru plastiku vastu välja, "maandus" jääb aga ikka majasiseste metalltorude külge ja kui nüüd tõesti saab tõeseks see ülipisike tõenäosus piksetabamuse osas, siis võivad tagajärjed naabrite jaoks kurvad olla.
St kui hakata selle pikseteemaga tegelema, siis tõsiselt ja profilt või siis üleüldse mitte torkida.

[peeter]

Pole mingi peavalu Nõmmele maanduse tegemisega - veetoru ju ikka majja sisse tuleb. Ja vanades majades Nõmmel on see tavaliselt metallist ja piisavalt sügaval. Saab selle külge väga hea maanduse!

Mnjah, raadiosignaali jaoks saab veetoru kasutades tõesti maanduse aga tõsist piksekaitselahendust ei tohiks ikka kergekäeliselt veetoru kaudu ehitada. Ühel päeval vahetab Tallinna Vesi sissetuleva metalltoru plastiku vastu välja, "maandus" jääb aga ikka majasiseste metalltorude külge ja kui nüüd tõesti saab tõeseks see ülipisike tõenäosus piksetabamuse osas, siis võivad tagajärjed naabrite jaoks kurvad olla.
St kui hakata selle pikseteemaga tegelema, siis tõsiselt ja profilt või siis üleüldse mitte torkida.

Nõmme eripära on selles, et seal on peamiselt kõik individuaal/eramajad. See tähendab, et igasse majja tuleb oma toru oma krundipealt. Keegi ei saa seda vahetada (ja ei hakkagi vahetama) ootamatult ja omaniku teadmata. Vahetada võib ainult magistraaltoru kusagil kaugemal.
See kõik tähendab seda, et metallveetoru maa sees, tavaliselt ca 2m sügavusel, moodustab piisavalt hea maanduskontuuri. Nii piksekaitse maandus kui ka kõik teised maandused tuleks ühendada selle toruga juba väljaspool maja, st. kaevata välja majja sisseviik. Äärmisel juhul võib ka majas sees seda teha, kuid siis kohe majja tuleva toru külge, enne igasuguseid torupõlvi. Kui ühendus teha piisavalt jämedate juhtmetega (eespooltoodud ristlõiked), siis tuleb see maandus igati parem paarist maja ümber maasse löödud vaiast. Samuti on välistatud igasugune majasisene elektrilöögi oht torudest, mis jäävad maandusest allavoolu.

Mitte mingil juhul ei tohi aga teha maandust kraanikausi juures oleva toru külge (-või analoogilist).

Terv.
Peeter

[ekstrakaru]

Nõmme häda on see, et sääl ca 15-17 meetrit liiva all ja selleks, et midagi saavutada pead majale tiru peale tegema maanduriga...........ja siis saad ka ainult 200-300 oomi maandustakistuseks........veetoru külge võib panna potensaaliühtlustus-juhi (C6m²) mis maanduriga ühendatud, aga eraldi kontuuri peaks ikka valmis ehitama...........samas uue toitekaabli paigaldusel kanalisse haljasjuht Cu 25m²...........süvamaanduri(e. puurimismeetod läheb liiga kalliks). Samas kaitseb see enda ehitatud maandus ka teie kodutehnikat, nimelt kui õhuliinis PEN( nimetame seda töönulliks ära kaob hakkabki teil 380V "mängima faaside vahel vastavalt faaside koormtavusele ja aparaadid põlevad sel juhul läbi..........faasidel millel väiksem tarbimine momendil(suurem takistus) need saavad "suurema laksu"..............Ja mis põhiline PEN e. töönull TN-C süsteemis tuleb teie peakilpi ja suundub otse PE klemmile(kaitsemaandus) ja nende vahele siis sild kus saab süsteemi üle mõõta kui vaja..............(tavaliset siin enamus inimesi teeb vigu).

[Hiiu Tom (ES1GB)]

15m maandusvarrast annab juba enam-vähem normaalse ja püsiva takistusega maanduse. Selles suhtes pole mõtet ennast petta, et enne mõõtmist pissid peale või kallad kotitäie soola. Minu arvamine on selline, et majale kaitsemaanduse tegemiseks pikk varras maa sisse ja välgu kaitseks masti vms. jalamilt vasktraadid mõne sentimeetri sügavuselt laiali vedada. Tavaliselt sajab vihma, kui välku lööb ja maa on märg, niisiis peaks selline paigaldis asja ära ajama.
Kas need kaks eraldi süsteemi võib kokku ühendada, seda ma ei tea, olen kuulnud vastakaid arvamusi.

[es1dc]

Mitte mingil juhul ei tohi aga teha maandust kraanikausi juures oleva toru külge (-või analoogilist).

Seda ma tegelikult silmas pidasingi, et veetorud ja piksekaitsed tasuks teemades lahus hoida, sest alati leidub keegi, kes ei viitsi pikalt analüüsima hakata, vaid loeb "piksekaitse.....veetoru.... maa sees ......maandus".
"Ahah, käes!" ja veab pruuni ( maa on ju must või pruun) juhtme läbi elutoa vannituppa kraanikausi alla. Ja et turvalisus veelgi tõsta, maandab samasse punkti ka elekrikilbi nulli.