Kitsaribalised antennid

[EINAR]

Plaanis püstitada Tani Äri juurde extra 23 CH antenn, ilmselt 1/2.
Kui teha selle aktiivvarras väikse (nt. 2...3mm) läbimõõduga materjalist (vasktraat) , peaks resonantsigraafik tulema "kitsas ja kõrge" , st. läbilaskeriba kül väga kitsas aga üldine effektiivsus seevõrra suurem võrreldes tavalise, jämedamast al.-torust vardaga ? Võnkeringi hüvetegur ju = ruutjuur L/C -st. (väikese läbimõõduga varda mahtuvus hulga väiksem jämedast al.-jurakast).
Kas mu loogika peab paika ?
Tehnilised (valmistamise probleemid) jätaks esialgu tahaplaanile.

[Kaljukits]

Võnkeringi hüvetegur avalduv valemist Q = √¯L x C / r
Kui traat on peenike, siis selle takistuski suurem ja seega hüvetegur väiksem jämedama materjali kasutamisega võrreldes.

[es1dc]

Sul tuleb selle hüveteguriga mängimisel selline nõks vahele, et nn võnkeringi impedants läheb kõrgeks, sina aga surad selle kõrge impedantsiga võnkesüsteemile oma madalaoomilise koaksiaalkaabli külge st elektrilises mõttes paned selle kõrgeoomilise impedantsiga paralleelselt ja sellega paratamatult vähendad oma kõrget hüvetegurit.

[EINAR]

Kaljukitsel valemid meeles, minul aga enam mitte! Panin hommikul töö juures nö. "peast", kuidas kül võisin unustada selle "r"-i, mõistagi kui teha aktiivvarras nt. söepulgast, poleks kasutegurist juttugi!

es1dc, Sinu postitus ka täiesti arusaadav, aga ega ma teda otse kaabli otsa paneks, ikka läbi impedansi sobituse (auto)trafo, nii et see probleem ka lahendatud.

Aga mehed, milline siis on see optimaalne antennivarda jämedus, eriti kui silmas pidada just väga kitsast resonantsi sagedusriba ?
Ühtpidi peaks varras peenem olema, aga siis suureneb kaotakistus...teistpidi kui teha jäme, arvestades muidugi lühendustegurit, läheb olukord jällegi ebaeffektiivseks Või kui jämedus tuleb kasuks, siis "lõpmatuseni" ikka minna ei saa ju?
Juurde annab kindlasti pinnajuhtivuse suurendamine nt. üle hõbetamine.

[Kaljukits]

Ilmselt on kõige optimaalsem jämedus selline, mille puhul on ka optimaalne mehhaaniline vastupidevus.

[EINAR]

No selle vastupidavuse annaks lahendada, paneme selle "traadi" siis kasvõi rippuma isolaatorite vahele ...või klaasfiibrist "kere" ümber, mul on üks selline 1/4 antenn, töötas (Evo hinnangul) igavesti vingelt signaali järgi arvestades.Tal on sees ainult peenike traatsüdamik...sellest tulingi mõttele 1/2 ka põhimõtteliselt samasugune, peenike, teha.

[EINAR]

Uurisin siin Rothammel-it ka, aga eelpostitustes seostest esialgu juttu ei leidnud ?

Edit: edasised uuringud ajasid asja natuke veelgi segasemaks: mõisted kiirgustakistus (mõnes kirjanduses kiirgusvõime) - ongi see siis hüvetegur ? ja veel : kasutegur ?

[officer]

...palun,kas võiks selle teema heatahtlikult naljanurka toimetada?
Rääkida,tegelt kirjutada, CB sagedusalas antennielemendi läbimõõdu suhtest antenni ribalaiusesse("resonantsgraafik kitsas & kõrge") ei ole ju tõsiselt võetav.... ?

[EINAR]

...siiski arvestab Rothammel 10m diapasoonis lühendustegurit nt. järgmiselt: kui varda läbimõõt 2mm, 1/4-vibraatori vajalik pikkus 262 cm, kui läbimõõt viia 40 mm-le, sama vibraatori pikkus ainult 246 cm resonantsi säilitamiseks samal sagedusel...naljakas jah see naljanurga jutt siinkohal
Proovi muuta nt. 1/2 antenni pikkust 16 cm võrra, mis sagedustele satub resonants?

...aga "antenni läbimõõdu suhtest antenni ribalaiusesse"! ei ole peale officeri siin kül keegi kirjutanud...

[officer]

Jutt polnud sul elemendi pikkusest,vaid läbimõõdust!
Ja nüüd räägid sa antenni pikkuse suhet lambdasse sõltuval elemndi läbimõõdust aga pealkirjas oli nagu juttu antenni ribalaiusest...ja sinu poolt toodud näide ant. elementidest 2mm ja 40mm tähendab 20x läbimõõtude erinevust ...see on sama,kui võrdled Tani äri Viru keskusega

[EINAR]

Olgu selle lühendusteguriga kuidas on...aga kumb 1/2 antenn kiirgab /võtab vastu effektiivsemalt 23 CH sagedusel - kas 2..3 mm vasktraadist või 30...40 mm al.-torust valmistatuna
st.: poleks vaja suurt ribalaiust vaid võimalikult suurt effektiivsust (võimendust ?) kitsal, ainult 23 CH sagedusel...kumb konstruktsioon võimaldaks rohkem "välja pigistada" kui kõik muud sobitused võimalikult ideaalse lähedale ajada

[officer]

kui ühesuguse lambda pikkusega antenn "on hääles",siis pole vahet,milline on varda läbimõõt....muidugi puuduvad mul kriteeriumid,mida Tani äris efektiivsuseks peetakse.Loodan,et saad aru,et lamda pikkus ei võrdu geomeetrilise pikkusega.

[es1dc]

See "kiirgustakistus", millest rääkisid, see on kah üks antenni efektiivsust määrav parameeter ja kui hakkad midagi paremaks tegema, siis paratamatult tulevad need muud muutujad mängu. Võtame nüüd niimoodi, sul on antenn, mis on võnkering, võnkering koosneb ideaalseslt ja teoreetiliselt induktiivsusest ja mahtuvusest. Päris elu nii ideaalne ei ole, nende komponentidega kaasnevad paratamatult energeetilised kaod, mida iseloomustab puhas oommeetriga mõõdetav takistus, suurusjärgus paar oomi.

AGA....teatavasti reaktiivelementidel induktiivsusel ega mahtuvusel aktiivvõimsus ei haju (hajub sellel oomilisel takistusel) ja kuna kogu sinu saatja võimsus ei haju ka nendel mõnel oomil, mida sa selletoru või traadi pealt mõõta saad, siis tuuaksegi valemite parlanksi viimiseks sisse selline parameeter nagu kiirgustakistus. Ehk seda energiat, mis antennist "jehhat" paneb korrespondentide suunas kirjeldatakse kui hajuvana antennisüsteemi komponendil mida nimetatakse kiirgustakistuseks. Sümmeetrilisel diipolil see siis umbes 75 oomi (poole lainepikkuse kõrgusel maast jne jne)

Kui nii väga tahad asja kitsaribaliseks ajada, siis pead ehitamiseks võtma loop-antenni, sellise mille ümbermõõt on resonantssageduse lainepikkusest oluliselt lühem 1/10 ca, siis saad 5kHz-se ribalaiusega antenni valmis teha.

[EINAR]

Vot üks asjalik jutt juba, tänud es1dc ! Teistele samuti.
Oli mul ühe artikli koopia juba aegadest ammustest (eile kodus üles ei leidnud) kus põhiteemaks just varrasantenni riba kitsaks ajamine ja selle arvelt effektiivsuses võitmine. Eile hommikul mõtlesin sellest, nimelt garaazis vedeleb 10 mm läbimõõduga ca 3m pikkune "x" materjalist varras, põlve peal teda murda ei suuda!!!, kui sinna otsa veel ca 2m jagu midagi peenemat kombineerida, saaks ehk vinge 1/2 ja just tolle kadunud koopia artikli jutu põhimõtte järgi...mul oleks tahtmine tollest garaazis vardast selline (katse)antenn teha, siia poe juurde teda just 23CH-le vaja olekski!
Käesoleva alateema üldpealkiri saigi natuke mööda, hüveteguri valem kummitas...aga seegi osutus lainetakistuse valemiks...hea, et Kaljukits jaole sai
Täna siin töö juures kaasas hulgem kirjandust, uurin ise ka ja tuletan ununenut täpsemini meelde.

[officer]

...huvitav,kui "kitsaks" see antenn praktikas kujuneb ja millise sagedusselektiivsuse tõusunurgaga,...see antenni 5kHz ribalaiust 27MHz juures, vähemalt praktikas, on ikka väga ülepakutud(vähemalt minu, harimatu inimese arvates!)?... ja võimendus?...ja mida see kõik annab,kui rigi sisend on lai,kui lauda värav?
Kardan,et Guglielmo Marconi (koos Popoviga) pööraksid hauas ringi!(kui mulla all internet oleks)