CB Foorum

Jah, ma kah täiesti nõus Äpu ja Kaljukitse põhimõttelise lahendusega.
1. 144+430 antenn pole omadustelt ikkagi see, mis 144 ja 430 eraldi antennid.
2. Eraldi antennidega on võimalik üheaegselt eri suundades kuuldel/saatel olla.
3. Kui tekib tahtmine üks antennidest effektiivsemaga välja vahetada - no problems! (Tavaliselt see tahtmine varem või hiljem tekib! )
4. All hobinurgas tekib tihtipeale mõtteid antenni(e) mitmeti katsetada ja siis on eraldi kaabliotsad vältimatu tingimus.
... sai nüüd vist raadioamatörismile põhjapanev doktoritöö kirja ...

Ainuke, mis minul juba mitmel korral on ununenud, on õige antenni (ümberlüliti või pistikuga) vajaliku saatjaga ühendamine, eriti kui kiiresti (et levi ei muutuks!) teist bändi testima kutsutakse. Pean selle vältimiseks mingi lahenduse mõtlema, mis jääb toimima ka siis kui saatja mõne teise margiga asendan.
73! de ES6EI

Peale paari jaama läbikõrvetamist tekib harjumus, et alul antennid paika, siis alles voolud sisse

Ei tahtnud uut teemat algatada, aga siin mu allolev jutt on ka vast ehk paslik siia.
Mina oma senisele antenni- ja raadioside-praktikale tuginedes lisaksin siia omi mõtted, kommentaare, mis puudutavad antenne ja raadiotehnikat vast üldisemalt. Kui lubate, filosofeeriksin pisut sel teemal. Kõik allpoolöeldu on vaid mu isiklik arvamus ja minu isiklik kogemus, eeskätt aga soovitused neile, kes alustavad.

- antenn ei ole eesmärk omaette vaid tehniline vahend selle saavutamiseks.
- eesmärke, mida saavutada, on hammindusest valida palju (nt. DXCC, IOTA, suured ruudud VHF või UHF bändides, einevad eesti ning rahvusvahelised diplomid, erikutsungid, võistlused jne.... jne) ,aga las iga operaator ise valib nendest just need temale südamelähedasemad teemad.
- kui soovid millelegi pühenduda, pead valima (kõigiga reeglina ei jõua tegeleda)
- kas HF, VHF, UHF, lisaks erinevad moded, või mis iganes- selles on küsimus (by Shakespeare) -jälle valikute küsimus, aga vastavalt vailkutele ka antennindus, mis nõuab omajagu tööd.
- antenn on hea antenn, kui tema kasutamise kogemus on olnud positiivne ning kestnud vähemalt 1 aasta, või vastupidi.
- swr on vaid sidestus-sobitus-mõõtühik (alla 3 on ok!), mis räägib ehk vast veerand sulle kogu tõest.
- lisaks enda poolt veel üht, teist, aga mirofon (keyboard) nüüd vabaks ka teistele.

Ja mulle meeldib oma hobi juures see, et kõikidel seadmetel on "OFF" lüliti, mida võib alati kas tüdimuse, halva tuju või muu sellise korral vajutada.
Samuti ei pea ka miskit kunagi vastu tahtmist tegema, see, et levide ajal uneaeg kaotsi läheb, on amatööri oma vaba soov ja tahe.

Kaljukits kirjutas:Kui lubate, filosofeeriksin pisut sel teemal.

Jah, luban. Arvatavasti ka teised lubavad.

Kaljukits kirjutas:- swr on vaid sidestus-sobitus-mõõtühik (alla 3 on ok!), mis räägib ehk vast veerand sulle kogu tõest.

Sinu arvates on okei, kui SWR on 2,9? Ma küll sellega rahul poleks. Mulle tundub vägisi, et need eilsed seened on sulle ikka mõjunud

Panen ka siis paar tarka rida siia

Minu kogemused ütlevad seda, et SWR alla 2 on hea, aga kui häälestad antenni(d) ära, swr langev 1 lähedale
paraneb julmalt ka vastuvõtt. 2 juurest tuua 1 lähedale on meeletu vahe sees.

Mul endal on kõik bandid 1 kaablis, üleval duplekser mis jagab 2m ja 70cm laiali, või siis Diamondi X200 vertikaal,
seega pole muret, et vale antenn vale jaama küljes

Eelpostitused sunnivad vägisi järjrkordset doktriini avaldama!

Evo, ma ei ole julgenud Sulle ütelda, mitu jaama ma juba läbi põletanud olen! Paar tükki on Sinu poolt väga tagasihoidlik pakkumine! Aga mul ei tule see sidede ajal meelde ja siis ikka: algul max.-power põhja ja siis õige antenn külge! Kaifi saab lõputransside vahetamisest!

Tõnise postituses paar väga head valdkonda, mida võiks kokkutulekul arutlusteemaks võtta! Aga loeks huviga edasisi mõttearendusi ka siit.

Ermo, SWR ja sellest tulenev julmalt paranev vastuvõtt. Vot ei oska ütelda. Ma pole sellise katseni jõudnud, et üleval 2 identset antenni, ühe SWR nt. 3,0 ja teisel 1,1 ja ümberlülitiga klõpsides neid eetrisignaali järgi võrrelnud. Ülimalt huvitav oleks!!
Aga mõned loogika alusel heietused.
SWR-i suurendavad praktikas põhiliselt 3 asjaolu:
1. Antenn pole resonantsisagedusel ja tema impedans ei ühti (kasutataval sagedusel) kaabli lainetakistusega. (Antenni pikkus vajab muutmist)
2. Antenni väljundklemmid pole (konstruktiivselt) sobitatud kaabelliini lainetakistusega. (Vajalik vastav sobitusahel)
3. Antennil on ebapiisav vastukaal. (Nt. utoantennide magnetaluste vähene sidestus autokerega - siin pole varda pikkuse muutmisega SWR-i paikavägistamine kõige effektiivsem tegu!)
Kui palju nendel 3-el juhul väheneb vastuvõtjasse kohale jõudev signaali nivoo (U1/U2 või P1/P2 ... oleneb, mille järgi nüüd võtta?) on hea küsimus. Ei oska hetkel ka nö. rusikareegli arvutust näitena tuua. Kui keegi oskab, postitage!
Väga suur see signaali nivoode vahe aga tulla ei saa, sest kui vaadata SWR-mõõtja skaaladelt, siis 3,0 SWR-i puhul kiirgub tagasi veel üsna mittemärkimisväärne osa kõrgsagedusenergiast. (Osadel SWR-mõõtjatel on paralleelskaala W-des või %-des juba peale trükitud, vaadake huvipärast). Kui see on nt. isegi 10%, siis nt. 2 mkV-st jääb 1,8 mkV, - seda vahet on vist kõrvaga raske märgata?
73! de ES6EI

SWR=3 puhul läheb kaduma 25%. Seda vahet aga reaalselt sidet pidades reeglina ei kuule. Ka s-meeter praktiliselt ei mõõda. Tabel on alloleval lingil:
http://www.firestik.com/Tech_Docs/SWRLOSS.htm
Nivoosid võetakse antennide puhul võimsuse järgi.

No vot, seda enam!
Mul ei olnud ühtegi sellist SWR-mõõtja skaalat silme ees, panin näitena mälu järgi ligilähedased numbrid eelpool kirja. SWR 3,0 puhul 25% kadusid - pole tõesti miskit hullu! Ka saatja puhul lõputransside suhtes mitte ... pikki loenguid saatereziimis 3,0 SWR-iga siiski ei soovitaks!
73!

Eks see "swr=3 on ok" oli teatud mõttes kinda väljaviskamine. Loomulikult tasub selle poole püüda, et swr-->1.0
Kuna peaaegu kõik on taandatav lihtsale matemaatikale, aitab vast mu eelnenud postitus sellest paremini aru saada.
Siiski on veel midagi, lisaks paaikümlele % swr-st põhjustatud kaole, mis vast väärib enam käsitlemist kui kadu ise. Kas on hea või halb antenn, sellest ei saa liiga kähku aru. Praktika näitab, et selleks kulub ca aasta. Samas peab olema võrdlus mingi analoogse teise antenniga. Võrdlemisel on aga oluline, et seda saaks teha kiiresti -st sama jaama vastuvõtul lülida atenne ümber ning võrrelda. Kui antennid on hästi sobitatud 50 oomile st swr=1 on see lihtne ning kiire. Kui aga impetantsid erinevad, siis peab aega kulutama tuunerdamisele. See aga võtab aega ning võrdlus jääb häguseks.

Jah, kõrva või ka S-meetri järgi eri aegadel kuuldud erinevate antennide signaalide võrdlemine on ainult iseenda eksiteele viimine! Mina olen ka antennide võrdluseks kasutanud ühe ja sama signaali vahetut ümberklõpsimist antenni ümberlülitiga ühelt antennilt teisele.
Sama lugu ka erinevate raadiojaamade omavahelisel võrdlemisel - siis olen ühte ja sama signaali sama antenniga võrreldavate jaamade vahel kommuteerinud ja kuuldud helide järgi otsustanud, kumb raadiojaam annab parema (arusaadavama) heli või kumb on tundlikum jaam.

Aga antennide osas paigaldan mina 144 ja 430 MHz antennid ikka eraldi.
73! de ES6EI

Kui aga kuulata kaugeid jaamu ja klõpsida lülitit,võib ka levi kõikuda ja tulem on .Kavalam oleks omale kusagile väike RFgene.ülesse sättida paraja kauguse peale ja siis oleks asi nagu kindlam.Pealegi jutt ju 144+432Mhz.Samas saaks ka Yagisi kontrollida, ka pilli kõrvu võrrelda.
Muidugi SWR 3 kõrgematel sagedustel on ikka palju,aga siin allpool jutt kipub ikka vast teemast välja minema ja LL peale kalduma.