CB Foorum

Raadioamatööri kvalifikatsioonieksam Tallinnas toimub 01.veebruaril, 2007.a. algusega kell 17:00 Tallinna Polütehnikumi (Kino "Kosmos" vastas Pärnu mnt) 4. korruse ruumis 404.
Vabariikliku komisioni esimees hr. Heiki Kallas ootab veel neilt, kes ei ole jõudnud avaldusi kirjutada, kuid soovivad oasleda, avaldusi selle töönädala jooksul. Nii tema kui ka teiste eksamikomisioni liikmete kontaktid leiate siit: http://www.erau.ee/eksamid/Eksamikomisjonid.pdf
Eksamiküsimused siit: http://www.erau.ee/modules.php?op=modlo ... le&artid=2

Tehtud, mõeldud !

Huvitav, kui suur protsent siinsetest kasutajatest need küsimused ära vastaks loomulikust intelligentsist...

Eks üle vaatama peab ikka kindlasti. Ka need, kel näiteks elektroonika- või raadioinseneri diplom taskus ja erialalisel töölgi. Seadusandlust ja sidepidamist peavad nemadki tundma, kuigi enamus mooduleid on erialaski sügavutigi läbitud. Kuna vastusevariandid on ette antud, siis teeb see asja kindlasti lihtsamaks. Kui õiges vastuses ei ole kindel, võib väga valesid kergemini erisistada. Ma usun, et kui elektroonikaga ja raadioasjandusega hobi korras oled kokku puutunud (oomi seadusega sinapeal), siis ei valmista eksamiks valmistumine raskusi. Võib aga ka tudengi kombel proovida .

Lisan siia veel väljavõtte õpetussõnadest, mis toodud ära Algaja Raadioamatööri Teatmikus: http://www.erau.ee/article.php?sid=519& ... =0&thold=0

- Eksamil lubatud valemitekogu võite eksamiküsimusi silmas pidades
endale ise koostada ja printida: valemi järgi vastuse arvutamine on
tunduvalt kasulikum kui näiteks vastusevariandi “11,9” meelespidamine.

- Kui Te eksamil ei tea mingi küsimuse vastust, ärge jääge selle üle
pikemalt juurdlema, vaid vastake kõigepealt teistele küsimustele. Kui mõni küsimus jääbki vastamata, ei juhtu midagi hullu: veerand küsimustest võib olla valesti vastatud.

- Kui Teile tundub, et Te ei tea õiget vastust väga paljudele küsimustele,
jääb võimalus vastata huupi: kolmandikul juhtudel peaksite niimoodi
valima õige vastuse.

siim kirjutas:Huvitav, kui suur protsent siinsetest kasutajatest need küsimused ära vastaks loomulikust intelligentsist...

Ma arvan, et enamus. Kõik vbla ei oska asju detsibellides arvutada aga see oomi seadus peaks küll tuttav ette tulema. Mõned seadused ka tuleb lihtsalt korra üle lugeda ja kõik.

See eksam v6iks mingis automaagilises veebivormis olla, et saaks arvuti taga l2bi teha ja 6igete vastuste protsendi teada saada vms..

Irwe.. Seal ikka huumorit ka sees
M10B-7 Mida tuleb jälgida raiudes puid välipäeva või kokkutuleku lõkke jaoks?
Vastus: C. Usaldada see töö kellelegi teisele.
lol.

Mouser kirjutas:Irwe.. Seal ikka huumorit ka sees
M10B-7 Mida tuleb jälgida raiudes puid välipäeva või kokkutuleku lõkke jaoks?
Vastus: C. Usaldada see töö kellelegi teisele.
lol.

Minu sümpaatia kuulub samuti C vastusevariandile , kuigi eksamikomisionile peaks pakkuma vastusevarianti B.

Eks ole teisigi häid küsimusi ja vastuseid. Saatsin neid ka hr. Kallasele ülevaatamiseks ja parandamiseks. Ilmselt on tegu ikka nö. trükivigadega ja ka mõne küsimuse puhul võib olla erineva kirjanduse põhjal ka erinevad õiged vastused.
Kui juba aga jutuks tuli siis kiire kokkuvõte peamistest:

M1A-24 Kui suur võimsus eraldub 0,25 kilo-oomisel takistil kui teda läbib vool tugevusega 7,0 milliamprit?
A. Ligikaudu 51 millivatti.
B. Ligikaudu 39 millivatti.
C. Ligikaudu 9 millivatti.
D. Ligikaudu 0,9 millivatti

Kommentaar:
Õiget vastust ei ole. P=I*I*R= 12,25mW
Variant C , 9mW, on kõige lähemal.
Õige oleks vastusevariant "12mW"
-----------------

M2A-13 Mis on varaktordioodi peamine omadus?
A. Hoiab stabiilset pinget läbiva muutliku voolu puhul.
B. Tema sisemahtuvus sõltub rakendatud pingest.
C. Omab negatiivse takistusega regiooni.
D. On väga kõrge vastupingega

Kommentaar:
vt. L.ABO "Raadioseadmete üksikosad" lk. 30 all, paremal: Mahtuvusdioodi erikuju on varaktor, mis on ette nähtud ÜKS kordistamiseks.
Kui siin seda silmas peetud ei ole, oleks parem küsida: Mis on varikapi peamine omadus? Vastus B.
--------------------

M3A-4 Milline peab olema täisperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
A. Veerand alaldi nominaalsest väljundpingest.
B. Võrdne alaldi väljundpingega.
C. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge kahekordse väärtusega.
D. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge neljakordse väärtusega.

Kommentaar:
Siin tuleb paluda küsijal täpsustada, millise täisperioodalaldiga on tegemist: kas nn. klassikalise täisperioodlülituses (vastastakt e. keskväljavõttega) alaldiga või sildlülituses alaldiga?
Vt. "Raadioamatööri käsiraamat" 1972.a. lk. 608 „Väikese võimsuselise alaldi arvutus”. Selle järgi peaks esimesel juhul olema dioodi vastupinge 3 kordne alaldi väljundpinge ja teisel juhul 1,5 kordne –vastusevariandid puuduvad!
Klassikalise vastastakt täisperiood alaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks alaldi kahekordne väljundpinge -vastusevariant C ja sildalaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks alaldi väljundpinge -vastusevariant B.

NB! Alati võib ja on isegi soovitatav kasutada suurema vastupingega dioode.

--------------

M3A-6 Milline peab olema poolperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
A. Pool alaldi nominaalsest väljundpingest.
B. Alaldi nominaalse tipppinge ühe või kahekordne väärtus.
C. Võrdne alaldi väljundpingega.
D. Võrdne alaldi neljakordse väljundpingega.

Kommentaar:
"Raadioamatööri käsiraamat" annab praktilises arvutuses 3 kordse -seega õige vastusevariant nagu puudub!

Kui alaldi väljundkoormus ei sisalda mahtuvust, sobib vastusevariant C või esimene väide vastusevariandist B –nominaalse tipppinge ühekordne väärtus.
Mahtuvusliku koormuse korral (silumiskondensaatori lisamisel) liitub dioodi vastupingele laadunud kondensaatori poolt täiendav pinge –seega nominaalse tipp-pinge kahekordne väärtus –vastusevariant B teine väide.

NB! Alati võib ja on isegi soovitatav kasutada suurema vastupingega dioode.

------------------

M4A-9 Mis vastuvõtjas juhtub kui väga tugev signaal jõuab seguastmeni?
A. Seguastmes genereeritakse parasiitsed segustusproduktid.
B. Seguaste lakkab tüütamast.
C. Toimub automaatne signaali piiramine.
D. Geneeritakse tuikesagedus

Kommentaar:
Ilmselt on mõeldud vastusevariant B ja seal on trükiviga "...lakkab tüütamast".
Töötamast võib küll lakata, kui tugev signaal seguastme lukku lööb.
------------------------

M6A-2 Milline meetod on parim ebasümmeetrilise koaksiaalkaabli sobitamiseks Yagi antenniga?

A. T sobitus
B. Delta sobitus
C. Gamma sobitus
D. Hairpin sobitus

Kommentaar:
See on väga hea küsimus. Keegi ei osandud, kellelt küsisin, nõu anda ja soovitavad kasutada ikka vana tuttavat U-aasa. Ka kirjandusest ei ole leidnud, internetist ka mitte. Õige vastus on vist A "T" sobitus?
--------------------

M6A-10 Kuidas mõjutab koaksiaalkaabli impedants teda läbiva signaali sumbuvust?
A. Sumbuvus on suurem sagedustel üle 144 MHz.
B. Sumbuvus on väiksem sagedustel üle 144 MHz.
C. Sumbuvus on sagedustel kuni 1,5GHz enamvähem ühtlane.
D. Sumbuvus on enamvähem ühtlane sagedustel kuni 200 GHz

Kommentaar:
Üks kummalisemaid küsimusi. Olen paljudega seda arutanud. Kaabli impedants ise ei mõjuta signaali sumbuvust.
Küll mõjutab konkreetne kaabli tüüp läbi oma parameetrite (parasiitmahtuvuste jne). Sagedus mõjutab ja kaabli pikkus mõjutab sumbuvust sama kaabli juures.
Eeldatav vastus on küll kindlasti A, kuna teised on hoopis valed. Kuigi A-st võiks välja lugeda ka vääralt, et alates 144MHz hakkabki alles sumbuvus kasvama...
Parem oleks küsimus ümbersõnastada.

Veel üks info neile, kel telekommunikatsiooni alane keskeri- või kõrgem haridus. Saate läbida eksami lihtsamini:

Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37
§6 lõige (5) sätestab:

(5) Telekommunikatsiooni alase keskeri- või kõrgharidust tõendava dokumendiga isik võib läbida eksami teoreetilise osa lühendatult, vastates ainult tööohutuse, töötamisreeglite, protseduuride valdkonda ja raadioamatööride tegevust reguleerivaid õigusakte puudutavatele küsimustele.

Muidugi tuleb vastavate dokumentide koopiad avaldusele lisada või siis diplomid eksamile kaasa võtta.

Oleks seda teadnud, oleks ammu 2ra teinud
T2nud info eest!

Kaljukits kirjutas:
M3A-4 Milline peab olema täisperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
A. Veerand alaldi nominaalsest väljundpingest.
B. Võrdne alaldi väljundpingega.
C. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge kahekordse väärtusega.
D. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge neljakordse väärtusega.

Kommentaar:
Siin peaks täpsustama, millise täisperioodalaldiga on tegemist: kas täisperioodlülituses (vastastakt) alaldiga või sildlülituses alaldiga.
Esimesel juhul peaks olema dioodi vastupinge 3 kordne alaldi väljundpinge ja teisel juhul 1,5 kordne. (vt. "Raadioamatööri käsiraamat" (paks hallide kaantega 1972) lk. 608 Väikese võimsuselise alaldi arvutus.
Tundub, nagu õiget vastusevarianti ei olegi, või annavad allikad erinevalt.
Samas, kui teoreetiliselt läheneda, siis klassikalise sildalaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks tõesti vaid veerand alaldi väljundpingest (vastusevariant A).
--------------

M3A-6 Milline peab olema poolperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
A. Pool alaldi nominaalsest väljundpingest.
B. Alaldi nominaalse tipppinge ühe või kahekordne väärtus.
C. Võrdne alaldi väljundpingega.
D. Võrdne alaldi neljakordse väljundpingega.

Kommentaar:
Sama allika järgi kolmekordne...
Samas, kui teoreetiliselt läheneda, siis klassikalise poolperioodalaldi puhul jääb dioodile vastupingeks tõesti vaid pool alaldi väljundpingest (vastusevariant A).
------------------

Siin on üldse natuke kahtlane rääkida dioodide vastupingetest, mis on seotud alaldi väljundpingega. Alaldi väljundpinge mahtuvusliku koormuse korral on üldjuhul 1,4 korda sisendpingest (kui see on mõõdetud efektiivväärtusena, nagu tavaliselt tehakse). Puhta aktiivkoormuse korral on alaldi väljundpinge aga keskväärtus impulssidest, mis on alaldi väljundil ja see on erinev täis- ja poolperioodalaldil ning igal juhul väiksem kui mahtuvusel. Alaldusdioodide normaalseks vastupingeks loeti vanasti ikkagi ligikaudu 3kordset sisendpinget (1,4xUefx2). Mahtuvusliku koormuse korral täislaetud kondeka puhul tegelikult vastupinge alaldusdioodil peaaegu puudub. Kõik eelnev tuleks arvesse võtta ka sildalaldi puhul, kuigi dioodide vastupinge jaguneb seal kahe dioodi vahel ära, ei ole alati mitte kindel, et see võrdselt jaguneb.
Nii, et töökindluse seisukohalt tuleks nii võtta, kuid kui vaja teistsugust vastust, siis kõik oleneb küsimisest (nii nagu raamatupidaja eksamil on õige vastus küsimusele - palju on 2x2 - niipalju kui just vaja!)

Terv.
Peeter

Eks sellised küsimused ole eeskätt mõeldud väljaselgitamaks, kas õpilane on aru saanud alaldite vm. elektroonika põhisõlmede tööpõhimõtetest. Samas on osa neist tõesti pisut kohmakalt välja kukkunud. Aga eks kõike saab ju alati paremaks teha, sestap ma ka sellistest eksamikomisionile tähelepanu juhisingi. Aga pole vist see teema, mida siin arutada.
Loodan, et see info on abiks neile, kel eksamil just nendest küsimustest midagi peaks piletisse loositahtel tulema.
Edu kõigile eksamil!

Kuna mult on küsitud, siis...

Avaldus näeb välja vabas vormis nii:

------------------------------------------------------------------------------------
ERAÜ Vabariiklik Eksamikomision

avaldus.

Soovin sooritada raadioamatööri kvalifikatsiooniklass "A" ("B") eksamit.

Minu isiku- ja kontaktandmed on:

EESNIMI PEREKONNANIMI
isikukood: ............................
sündinud: pp.kk.aaaa
elukoht: Postiindeks, linn, tänav, maja, korter
taodeldav kvalifikatsiooniklass: "A" ("B")
kontakttelefon: ..........................
e-post: ..............................



kuupäev:.................. allikir:........................
------------------------------------------------------------------------------------


NB! Kui Teil on dokument, mis tõestab Teie kõrg -või keskeriharidust telekommunikatsiooni alal, siis lisage ka need andmed avaldusele ja võtke dokumendid ja nende koopiad eksamile kaasa. Saate sooritada eksami lihtsamas korras vastates ainult tööohutuse, töötamisreeglite, protseduuride ja õigusakte puudutavatele küsimustele.

NB! Avaldus viige vähemalt nädal enne eksami toimumist Vabariikliku komisioni esimehe, hr. Heiki Kallase kätte. Hr. Kallase kontakttelefon on: 55 62 66 30 (ERAÜ kodukal on üks toodud telefoninumber aegunud).

Julget pealehakkamist!

Hiiu Tom (ES1GB) kirjutas:

siim kirjutas:Huvitav, kui suur protsent siinsetest kasutajatest need küsimused ära vastaks loomulikust intelligentsist...

Ma arvan, et enamus. Kõik vbla ei oska asju detsibellides arvutada aga see oomi seadus peaks küll tuttav ette tulema. Mõned seadused ka tuleb lihtsalt korra üle lugeda ja kõik.

Kuna eksam on tulemas, siis miks mitte ka neid "salapäraseid" detsibelle (dB) ka korraks koos kaeda. Vaatame korraks koos üle need dB küsimused:

M1A-13 Mis on Bell?
A. Mahtuvuse muutumise mõõtühik.
B. Induktiivsuse muutumise mõõtühik.
C. Erinevate võimsuste suhte suurust väljendav ühik.
D. Seisulaine suhte mõõtühik.

Vastus C

M1A-14 Mis on detsibell?
A. Võimsusnivoode suhte muutumine 0,1 Belli võrra.
B. Võimsusnivoode suhte muutumine 0,01 Belli võrra
C. Võimsusnivoode suhte muutumine 10 Belli võrra.
D. Võimsusnivoode suhte muutumine 0;001 Belli võrra.

Vastus A

M1A-15 Ligikaudu mitu detsibelli on vaevaltmärgatav helitugevuse muutus?
A. 12 dB.
B. 6 dB.
C. 1 dB.
D. 3 dB

Vastus C

M1A-16 Võimsuse suurenemine kaks korda on detsibellides:
A. 1 dB.
B. 3 dB.
C. 6 dB
D. 12 dB

Võimsuste suhe (P1/P2) detsibellides võrdub 10log(P1/P2)=10log2=3dB

Vastus B

M1A-17 Mitu korda suureneb võimsus 6 dB puhul?
A. 1,5 korda.
B. 2 korda.
C. 4 korda.
D. 0,5 korda

6/10=0,6
10 astmes 0,6 =ca 4 korda

Vastus C

M1A-18 Mitu korda suureneb võimsus 3 dB puhul?
A. 1,5 korda.
B. 2 korda.
C. 4 korda
D. 0,5 korda

3/10=0,3
10 astmes 0, 3 =ca 2 korda

Vastus B

M1A-19 Signaali raport on 10 dB üle S9 .Kui saatja võimsust vähendatakse 1500 vatilt
150 vatini kui suur on uus signaali tugevuse raport?

A. S5.
B. S7
C. S9.
D. S3

Arvutame võimsuste suhte (dB):
10log (1500/150)=10log 10=10dB
1500W puhul mäitas s-meeter 10dB üle S9
nüüd lahutame sellest 10dB ja saame S9

Vastus C


M1A-20 Signaali raport on 20 dB üle S9. Kui saatja võimsust vähendatakse 1500 vatilt
15 vatini kui suur on uus signaali tugevuse raport?
A. S5.
B. S7
C. S9.
D. S3

Arvutame võimsuste suhte (dB):
10log (1500/15)=10log100=20dB
1500W puhul näitas s-meeter 20dB üle S9
nüüd lahutame sellest 20dB ja saame S9
15W puhul hakkab s-meeter näitama S9

Vastus C

Taskuarvutit võib muidugi kasutada. Polegi keeruline.

Ja veel: Kahe S-palli vahe on 6dB ehk võimsuse järgi 4 korda (ka praktikas järgi kontrollitud m.o.t.t. )

Eile, 15.12.2007 läbisid edukalt Viljandis toimunud raadioamatööri kvalifikatsioonieksami kolm Tallinna CB eetris teada tuntud härrasmeest: VAHUR, KROODIONU ja KAKUMÄE PRIIT, kellele omistati raadioamatööri D-kvalifikatsioon.
Õnnitlused neile kõigile ja palju põnevaid ultralühikesi laineid antennidesse!

Ma seal ERAU kodukal suurt orienteeruda ei oska, seega saatsin meili Tartumaa eksamikomisjoni esimehele... saab näha, mis tuleb, on omal ka plaan ükskord D-kati eksam ära teha.

Õnnitlused uutele hamidele!