CB Foorum

Paraku ta nii on et tehastes ei teatagi raadiosidest midagi. Disaineri pilgust ja pliiatsiga osutatud kohast peaks antenn ja saatja rõõmust ruigama aga võta näpust ei toimi normaalselt üle 300meetri.Scania tyypi autol(kõrgus 396cm)istutasin antenni üles :parimate meestega 15-18KM. Kui siis veel räägid et sõiduka katusel ML-145ga 70km pole probleem saan igatsugu arvamusi no muidugi abimees ka(KL-35) Ja siis veel häälestamise probleem ka.Kohe mitte ei taheta uskuda selle vajalikkusesse,kala pidavat ikka jaamas või mikris peituma.

rekkamees Eedu kirjutas:Kui siis veel räägid et sõiduka katusel ML-145ga 70km pole probleem

Vahel võib ka kaugemaidki sidesid saada, kuid need on ikka erandid. Kahe baasjaamagi vahel 70km ei joonistu igal juhul, nõuab piisavalt jõudu ja antenni mõlemal pool. AM on samuti kõige viletsam modulatsioon kaugele rääkimiseks. Kui aga värk ei toimi normaalselt üle 300m, siis tuleb küll viga otsima hakata.

rekkamees Eedu kirjutas: Ja siis veel häälestamise probleem ka.Kohe mitte ei taheta uskuda selle vajalikkusesse,kala pidavat ikka jaamas või mikris peituma.

Kui Tartusse sattud helista ja vaatame üle.

Kui jutt käib rekkadest, siis jutt ei käi pesukoti - sidruni berlingost ega väikebussist. Sillad - foorid - trolliliinid ja muu säärane paneb piiri ette, miks keset "rekka" katust pooleteist meetrist antenni ei pista.
btw, rekkamees Eedu - 396cm, mingi R seeria topline ? Päris mõnus teine aga endale meeldib magnumi sisu tiba rohkem

Tehnoturus Tartus ka teeme häälestust ja pakume kohe erinevaid antenne..valik kohapeal suur..Asume Tuglase 19 ja avatud E-R 10-18 ja L 10-15

Täna nägin ulmet . Täna nägin Põlvas esimest korda elus suuremat sorti kaubaautot mille oli ML-145 (või midagi taolist, igaljuhul mingi 1,5 m pikkune latt oli) kabiini katusel. Antenni paigutusega oldi loomulikult mööda pandud (asus see siis juhi pool, tuuleklaasi nurgas) mis oli ka ma arvan, et mõistetav kuna keset katust asus suur tuule suunaja - mujale lihtsalt ei olnud võimalik paigutada seda ,

hanno kirjutas:Antenni paigutusega oldi loomulikult mööda pandud (asus see siis juhi pool, tuuleklaasi nurgas) mis oli ka ma arvan, et mõistetav kuna keset katust asus suur tuule suunaja - mujale lihtsalt ei olnud võimalik paigutada seda ,

Tuule suunajad on harilikult klaasplastist, mis ei varjesta raadiolaineid, nii et vabalt võib antenni keset kabiini katust panna, tehes antennivarda jaoks tuulesuunajasse augu. Jääbki umbes poole varda kõrguselt antenni hoidma, suure tuulega liiga paindumast ega jää suurel autol ka liiga kõrgele.

Ma olen silmanud mõnikord rekkal pikka piitsa, mis on kuidagi kruvitud vasaku küljepeegli külge.

Ameerikamaal nägin paljudel rekkadel mõlema peegli küljes ühtemoodi antenne.

Pagan kirjutas:Ameerikamaal nägin paljudel rekkadel mõlema peegli küljes ühtemoodi antenne.

On see siin juba räägitud teema või mitte aga kuskilt olen lugenud et

need kaks antenni miskit moodi kokku ühendatuna moodustavad antennisüsteemi mille võimendus on ette-taha suunas piki maanteed suurem kui küljepeale.

Kas keegi teab midagi täpsemalt?

TimoT kirjutas:.... need kaks antenni miskit moodi kokku ühendatuna moodustavad antennisüsteemi ....

Täpsemalt ei tea nendest, aga kahtlustan et sellisel süsteemil on ülekaalus horisontaalne polarisatsioon. Oleks kõigil sellised, poleks ehk vigagi, aga kui enamusel on vertikaalse polarisatsiooniga, siis üks sellise süsteemi kasutaja seda vist ei kiidaks...

Et rekkadel on antennid nii vasakul kui paremal pool on seoses sellega,et tehase poolt on seal juba augud olemas ja polstert saab kergemalt lahti et sinna alla pugeda.Keskele aga on juba probleemid.
Suuremalt jaolt kui Ameerika filme vaadata on rekkadel ikka peeglite küljes ja mõlemalpool autot antennid,esiteks pole nii kõrgel teiseks hea võimendus ja peaaegu ring polarisatsioon,nii oli kirja pandud.Antenni kaablid olid kolmikuga koos.
Kahjuks on rekkameestel omad arusaamised sidest ja levist ja AM-st,FM-st.

äpu kirjutas:.... omad arusaamised sidest ja levist ja AM-st, FM-st.

Tooks siia paralleeli lennunduse sidega, mis on samuti liikuvside ("airband" 118...136MHz). Antennidel on ringdiagramm nagunii, vertikaalpolarisatsioon vast lihtsuse tõttu. Ajalooliselt on jäänud AM, üleminekut FM-ile pole toimunud ilmselt ka selle tõttu et liikuvsidel on tihti AM parem ja puhtam, puudub ka detektori lävieffekt. Olen vahel kuulnud 2m FM HAM-jaama lennukilt, kui tugeva signaali arusaadavus on tõsiselt nigel, põhjuste üle pole juurdlenud.

TimoT kirjutas:

Pagan kirjutas:Ameerikamaal nägin paljudel rekkadel mõlema peegli küljes ühtemoodi antenne.

On see siin juba räägitud teema või mitte aga kuskilt olen lugenud et

need kaks antenni miskit moodi kokku ühendatuna moodustavad antennisüsteemi mille võimendus on ette-taha suunas piki maanteed suurem kui küljepeale.

Kas keegi teab midagi täpsemalt?

Kahe antenni vahe peaks olema pool lainepikkust ehk siis pealt viie meetri. Hea artikkel sellest teemast on http://www.signalengineering.com/ultimate/co_phasing.html

Neid võib kokku ühendada, aga nii kitsa vahega, kui seda auto laius on, pole see eriti praktiline. Kummalegi poole rekkat pandud antenn annab võimsust juurde ca 1dB võrreldes ühe piitsaga. See on see detsibell, mida on mõtet kõige viimasena taga hakata ajama, kui arvestada kõiki kaabeldusi, sobitusi ja mida iganes. Disainielemendina mõjub ilmselt rohkem.

73
Kalev

myller kirjutas:

TimoT kirjutas:

Pagan kirjutas:Ameerikamaal nägin paljudel rekkadel mõlema peegli küljes ühtemoodi antenne.

On see siin juba räägitud teema või mitte aga kuskilt olen lugenud et

need kaks antenni miskit moodi kokku ühendatuna moodustavad antennisüsteemi mille võimendus on ette-taha suunas piki maanteed suurem kui küljepeale.

Kas keegi teab midagi täpsemalt?

Kahe antenni vahe peaks olema pool lainepikkust ehk siis pealt viie meetri. Hea artikkel sellest teemast on http://www.signalengineering.com/ultimate/co_phasing.html

Neid võib kokku ühendada, aga nii kitsa vahega, kui seda auto laius on, pole see eriti praktiline. Kummalegi poole rekkat pandud antenn annab võimsust juurde ca 1dB võrreldes ühe piitsaga. See on see detsibell, mida on mõtet kõige viimasena taga hakata ajama, kui arvestada kõiki kaabeldusi, sobitusi ja mida iganes. Disainielemendina mõjub ilmselt rohkem.

73
Kalev

Teoreetiliselt võiks neid antenne ka kabiinilaiuselt ju kokku ühendada kui antenne toita sobiva faasinihkega signaaliga. Selle asja hea külg oleks ka veel see, et vastuvõetavad mürad saaks vastasfaasis liita ja sellega oluliselt vähendada müra.
Kas seda kõike ka tegellikkuses tehtud on, ei tea. Kuigi võiks.