CB Foorum

Tervitused kallid foorumikaaslased!

On sattunud minu kätte paar cobrasid mis ei taha korralikult käituda.
Probleem seisneb selles:
Kui lähen saatele nt Ch 1.00 on mõlemal saade ja vastuvõtt superhead, aga kui lisan kanalile tooni nt 1.01, 1.02 jne... siis ühel saatjal on vastuvõtul selline naljakas toon taga. (selline keskmist tooni pirin või kärin).
Kas kellelgi on olnud kogemust sellise probleemiga? Mingi tooni filter peetis?

Teie abile lootma jäädes, Marko.

Tavaliselt on lihtsad jaamad lihtsalt mööda häälestatud, või aja jooksul paigast ära läinud.
Testiks oleks vaja korralikku jaama, mille kohta on teada, et häälestus on paigas ja proovida sellega.
Proovi ka nõrga signaaliga. Selleks keera tuntud saatja korralikult fooliumpaberisse ja mine saatele. Nüüd proovi ühte jaama ja siis teist. Kui on vahe on tuntav, siis on üks jaam häälest ära. Tooni enda sageduse kohta ei oska öelda, pole katsetanud.

Tundub jah et ühel jaamal ei filtreerita neid toone välja. Proovi erinevaid toone. Suurema järjekorra numbriga toon peaks valjemini undama kui madalam nummer, kuna jaama karapats ei suuda nii madalat sagedust lihtsalt edastada. Võib olla ka, et üks jaamadest lisab saatesignaalile liiga suure nivooga seda tooni, et teise jaama jaurama paneb -see ei suuda seda välja filtreerida. Kolmas ja korras jaam oleks abiks, nagu eelnevalt juba mainiti.

insener kirjutas: Selleks keera tuntud saatja korralikult fooliumpaberisse ja mine saatele.

...ja unusta ära, et fooliumisse mähitud saatja on kõrgsageduslikult lühises ja ära mõtle "lõpuklimbi" hinnale ?

Muidugi on ta lühises, ja seda oligi vaja.
Küsimus on, et kas see lühis kobrale ka midagi tähendab. 0.5W kabulate puhul pole erilist ohtu, minu arvates.
Kas kellelgi on lõpp tuksi läinud ilma antennita saatele minnes?
Unustasin jah lisada, et seda ei tasuks proovida võimsamate isendite korral, aga need siis pole ju MPR-id ka?

insener kirjutas:Kas kellelgi on lõpp tuksi läinud ilma antennita saatele minnes?

ja kui päris aus olla siis ei tohkiks pmr-saatjal antenn ka küljet ära käia :d

Aga hakkan õhtul katsetama.

insener kirjutas:Muidugi on ta lühises, ja seda oligi vaja.
Küsimus on, et kas see lühis kobrale ka midagi tähendab. 0.5W kabulate puhul pole erilist ohtu, minu arvates.
Kas kellelgi on lõpp tuksi läinud ilma antennita saatele minnes?
Unustasin jah lisada, et seda ei tasuks proovida võimsamate isendite korral, aga need siis pole ju MPR-id ka?

On. Ma olen ikka nii mõnelgi cobral ja midlandi g7'l lõputrantsi vahetanud.
Ja toonidega tegeleb prose. Tean veel, et kui tooniga hakkab jukerdama, siis
on aidanud sageduse korrektsioon. Ise pole seda teinud, kuid tagasiside tehnikult selline.

toetaks ka Ermo postitust, et (käsi)raadiojaamade antennide korrasolekusse tuleb tõsiselt suhtuda! Meil tööl (remondiarvetele kirjutan mina alla-nuukz!)mingist 40-45st jaamast käib aastas remondist mingi kolmandik....ja need ei ole mitte harrastusjaamad, vaid ikka profftehnika.

MMMM!!! Insener, tõsine mõttelend, foolium,....mis seal vahet kas 0,5w või rohkem. Fooliumisse ei soovitaks küll ühtegi kabulat mähkida häälestustäpsuse (etalooni) saavutamiseks.

mati1 kirjutas:MMMM!!! Insener, tõsine mõttelend, foolium,....mis seal vahet kas 0,5w või rohkem. Fooliumisse ei soovitaks küll ühtegi kabulat mähkida häälestustäpsuse (etalooni) saavutamiseks.

Mida siis teha?

On. Ma olen ikka nii mõnelgi cobral ja midlandi g7'l lõputrantsi vahetanud.
Ja toonidega tegeleb prose. Tean veel, et kui tooniga hakkab jukerdama, siis
on aidanud sageduse korrektsioon. Ise pole seda teinud, kuid tagasiside tehnikult selline

OK, võtan soovitused tagasi. Ärge keerake fooliumisse. Minu MT975 jäi küll terveks, aga see ei pruugi tõesti olla reegel. Mõte ise oli selles, et suure signaali korral on riba laiem ja raskem on täpset keskkohta leida. Aga too minu kätte, keeran genekaga paika.
Muuseas, mulle on kätte juhtunud juba kaks MT975, täiesti uut, mis olid paigast lausa ära.

mati1 kirjutas:MMMM!!! Insener, tõsine mõttelend, foolium,....mis seal vahet kas 0,5w või rohkem. .

Trants läheb õhtale tavaliselt ülepingest (ebasobituse korral). Ebasobitusest tekkinud seisulaines võib pinge maksimum ületada transil lubatud maksimumi. Madala võimsuse korral on pinged ka väiksemad ja oht seega väiksem. Võimsustrantsidele antakse maksimaalne seisulaineteguri väärtus, mida võib lubada. Suurtel jaamadel kontrollitakse tagasipeegeldunud võimsust ja lõpuastme kaitseks kisutakse võimendust lihtsalt alla ohu korral. Võikestel kabulatel seda ahelat ei ole.

insener kirjutas:

mati1 kirjutas:MMMM!!! Insener, tõsine mõttelend, foolium,....mis seal vahet kas 0,5w või rohkem. .

Trants läheb õhtale tavaliselt ülepingest (ebasobituse korral). Ebasobitusest tekkinud seisulaines võib pinge maksimum ületada transil lubatud maksimumi. Madala võimsuse korral on pinged ka väiksemad ja oht seega väiksem. Võimsustrantsidele antakse maksimaalne seisulaineteguri väärtus, mida võib lubada. Suurtel jaamadel kontrollitakse tagasipeegeldunud võimsust ja lõpuastme kaitseks kisutakse võimendust lihtsalt alla ohu korral. Võikestel kabulatel seda ahelat ei ole.

Ja ei pea ka see paika kahjuks praktikas... Icom IC-F10 kabulale on sisse ehitatud SWR mõõtja aga see saadanas ei toimi õieti. Olen suutnud selle isendi
5 ja suurema SWRi korral 8W välja saatma panna, vaid pisike trikk ühenduskaabliga.
Samuti on arutamist väärt asjaolu, et G7 uuematel mudelitel sees väljatrants, mille SWR taluvus 20:1
Aga läbi nad lähevad, enamasti siiski kuumenemise tõttu, mööda SWR ajab ka trantsi kuumaks.

Muidugi Inseneri mõte fooliumiga polnud paha, olen isegi nii teinud aga seda nõrga generaatoriga. Mul olemas ka 1 apastraat kasutada mis
töötab 1MHz-1GHz täis sünteesitult, signaali väljund muudetav -135...+20dbm kõik on tipp-topp aga kui antenniga jaama tahaks katsetada sisi täielik fiasko,
seade ise kiirgab suht tugevalt välja.
Seega, foolium aitab kõvasti. või siis - Jaamale Dummy külge ning seejärel jaam fooliumisse?

Natuke teemast mööda, aga mina olen dummy loadiga kohalikku 2m sidet teinud, kabulaga toast.. Maja on raudbetoonist kah veel..

Ega SWR mõõtmine ise veel kaitse. Ja üldse võib trants ise kiirem poiss olla, kui teda kaitsev ahel. Antennid ise pole ka tihti teab mis hea SWR-ga.
Lampidega on lollikindlam igatahes