Mouser kirjutas:Irwe.. Seal ikka huumorit ka sees
M10B-7 Mida tuleb jälgida raiudes puid välipäeva või kokkutuleku lõkke jaoks?
Vastus: C. Usaldada see töö kellelegi teisele.
lol.
Minu sümpaatia kuulub samuti C vastusevariandile
, kuigi eksamikomisionile peaks pakkuma vastusevarianti B.
Eks ole teisigi häid küsimusi ja vastuseid. Saatsin neid ka hr. Kallasele ülevaatamiseks ja parandamiseks. Ilmselt on tegu ikka nö. trükivigadega ja ka mõne küsimuse puhul võib olla erineva kirjanduse põhjal ka erinevad õiged vastused.
Kui juba aga jutuks tuli siis kiire kokkuvõte peamistest:
M1A-24 Kui suur võimsus eraldub 0,25 kilo-oomisel takistil kui teda läbib vool tugevusega 7,0 milliamprit?
A. Ligikaudu 51 millivatti.
B. Ligikaudu 39 millivatti.
C. Ligikaudu 9 millivatti.
D. Ligikaudu 0,9 millivatti
Kommentaar:
Õiget vastust ei ole. P=I*I*R= 12,25mW
Variant C , 9mW, on kõige lähemal.
Õige oleks vastusevariant "12mW"
-----------------
M2A-13 Mis on varaktordioodi peamine omadus?
A. Hoiab stabiilset pinget läbiva muutliku voolu puhul.
B. Tema sisemahtuvus sõltub rakendatud pingest.
C. Omab negatiivse takistusega regiooni.
D. On väga kõrge vastupingega
Kommentaar:
vt. L.ABO "Raadioseadmete üksikosad" lk. 30 all, paremal: Mahtuvusdioodi erikuju on varaktor, mis on ette nähtud ÜKS kordistamiseks.
Kui siin seda silmas peetud ei ole, oleks parem küsida: Mis on varikapi peamine omadus? Vastus B.
--------------------
M3A-4 Milline peab olema täisperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
A. Veerand alaldi nominaalsest väljundpingest.
B. Võrdne alaldi väljundpingega.
C. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge kahekordse väärtusega.
D. Võrdne alaldi nominaalse väljundpinge neljakordse väärtusega.
Kommentaar:
Siin tuleb paluda küsijal täpsustada, millise täisperioodalaldiga on tegemist: kas nn. klassikalise täisperioodlülituses (vastastakt e. keskväljavõttega) alaldiga või sildlülituses alaldiga?
Vt. "Raadioamatööri käsiraamat" 1972.a. lk. 608 „Väikese võimsuselise alaldi arvutus”. Selle järgi peaks esimesel juhul olema dioodi vastupinge 3 kordne alaldi väljundpinge ja teisel juhul 1,5 kordne –vastusevariandid puuduvad!
Klassikalise vastastakt täisperiood alaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks alaldi kahekordne väljundpinge -vastusevariant C ja sildalaldi puhul jääb ühele dioodile vastupingeks alaldi väljundpinge -vastusevariant B.
NB! Alati võib ja on isegi soovitatav kasutada suurema vastupingega dioode.
--------------
M3A-6 Milline peab olema poolperioodalaldi alalduselemendi vastupinge suurus?
A. Pool alaldi nominaalsest väljundpingest.
B. Alaldi nominaalse tipppinge ühe või kahekordne väärtus.
C. Võrdne alaldi väljundpingega.
D. Võrdne alaldi neljakordse väljundpingega.
Kommentaar:
"Raadioamatööri käsiraamat" annab praktilises arvutuses 3 kordse -seega õige vastusevariant nagu puudub!
Kui alaldi väljundkoormus ei sisalda mahtuvust, sobib vastusevariant C või esimene väide vastusevariandist B –nominaalse tipppinge ühekordne väärtus.
Mahtuvusliku koormuse korral (silumiskondensaatori lisamisel) liitub dioodi vastupingele laadunud kondensaatori poolt täiendav pinge –seega nominaalse tipp-pinge kahekordne väärtus –vastusevariant B teine väide.
NB! Alati võib ja on isegi soovitatav kasutada suurema vastupingega dioode.
------------------
M4A-9 Mis vastuvõtjas juhtub kui väga tugev signaal jõuab seguastmeni?
A. Seguastmes genereeritakse parasiitsed segustusproduktid.
B. Seguaste lakkab tüütamast.
C. Toimub automaatne signaali piiramine.
D. Geneeritakse tuikesagedus
Kommentaar:
Ilmselt on mõeldud vastusevariant B ja seal on trükiviga "...lakkab tüütamast".
Töötamast võib küll lakata, kui tugev signaal seguastme lukku lööb.
------------------------
M6A-2 Milline meetod on parim ebasümmeetrilise koaksiaalkaabli sobitamiseks Yagi antenniga?
A. T sobitus
B. Delta sobitus
C. Gamma sobitus
D. Hairpin sobitus
Kommentaar:
See on väga hea küsimus. Keegi ei osandud, kellelt küsisin, nõu anda ja soovitavad kasutada ikka vana tuttavat U-aasa. Ka kirjandusest ei ole leidnud, internetist ka mitte. Õige vastus on vist A "T" sobitus?
--------------------
M6A-10 Kuidas mõjutab koaksiaalkaabli impedants teda läbiva signaali sumbuvust?
A. Sumbuvus on suurem sagedustel üle 144 MHz.
B. Sumbuvus on väiksem sagedustel üle 144 MHz.
C. Sumbuvus on sagedustel kuni 1,5GHz enamvähem ühtlane.
D. Sumbuvus on enamvähem ühtlane sagedustel kuni 200 GHz
Kommentaar:
Üks kummalisemaid küsimusi. Olen paljudega seda arutanud. Kaabli impedants ise ei mõjuta signaali sumbuvust.
Küll mõjutab konkreetne kaabli tüüp läbi oma parameetrite (parasiitmahtuvuste jne). Sagedus mõjutab ja kaabli pikkus mõjutab sumbuvust sama kaabli juures.
Eeldatav vastus on küll kindlasti A, kuna teised on hoopis valed. Kuigi A-st võiks välja lugeda ka vääralt, et alates 144MHz hakkabki alles sumbuvus kasvama...
Parem oleks küsimus ümbersõnastada.