Minu mäletamist mööda nendel aastatel Nõukogude toodangus transistorraadiot ultralühilainealaga veel polnudki,
meile ilmusid seesugused hiljem. Lampraadioid aga tehti, näiteks kasvõi "Estonia 3M" tuli välja vist 1964. Seoses
sellega meenub mulle üks tore ja mõtlemapanev lugu.
Oli mul siis üks tuttav vanaonu, kellel oli ma-ei-tea-kust tollel ajal saadud Taanis tehtud raadio "Piccolo", üsna suur ja raske, kuid kaasaskantav. Netist leidsin pildi kah, tundub seesama -
http://www.johansoldradios.se/radios/tr ... iccolo-633 olevat. Sees oli tal üllatavalt suur valjuhääldi paksust vineerist (?) vaheplaadil, esivõre aga oli plastikust. Tal oli veel ühes otsas selline pistikupesa, millesugust polnud varem näinudki, Aasta võis olla vast 1968 umbes. Nõukogude raadiotele ilmusid nad mitu aastat hiljem - teate ju küll, see
http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9 ... Ufsqtudxg3 Ja noh, eks juba seda et ultralühilaine transistoridel oli, sai imestada. Pildistasin ta skeemigi endale, kusagil filmil peaks alles olema.
Oli siis vanaonul hea tuttav, kes oli endale ostnud uue "Estonia" radioola. Küll kelkis ja kiitis ta oma uut raadiot ja kutsus meid endale külla seda vaatama. Ükskord siis kahekesi koos läksimegi, aga võrdluseks võtsime vanaonu "Piccolo" ka kaasa, aitasin tassida. Teel otsisime pikalaine Soome jaama üles, kust tulid nende rahvalikud laulud parasjagu. Kui kohale olime jõudnud, lasime uue ja uhke "Estonia" ka samal jaamal tööle panna. Omanik seisis tähtsa näoga kõrval ja lasi meil muusikat nautida. Seejärel palus vanaonu selle välja lülitada ja tõstis oma raadio sinna peale ning lülitas sisse. Vähekese aja pärast jäi "Estonia" omaniku mokk vägagi töllakile ja tulevikus ei kuulnud me temalt enam mitte ainsatki kiidusõna "Estonia" kohta...