PostitusPostitas janno » R Mär 02, 2012 2:25 pm
Ajaleht Majapidaja 1910. aasta 9. ja 10. number “Traadita ajajärgu imed” Jaan Spuhl-Rotalia.
Niipea, kui asjatundjate ootused traadita-jõu vallas täide on läinud, võib inimene enesele taskutelefoni saada, mille abil ta ennast, kellega tahte, võib ühendada, ükskõik, kus kohal ta viibib, kas mere pääl ehk mägedes, kas kodu toas ehk edasitormavas raudteerongis, kas sõitval laevalael ehk kõrges õhu sees heljuval lennumasinal, või koguni mere sügavuses ujuval veealusel paadil.
Igal pool võib ta teistega ühenduses olla, nendega rääkida ja neile enesest teateid anda. Sääl juures võib ta neid, kui soovib, ka näha, ükskõik kui ta ka tuhat jalga sügaval maa all ehk okeani põhjas oleks – teised võivad tema ja tema teiste kõigevähemaid liigutusi näha igal uulitsal, igas hoburaudtee vagunis, igal laeval, igas õhulaevas ja igas raudteerongis.
Et ilmaaegse ruumiraiskamise eest hoida, saab kaasaskantav “vastuvõtja” ehk retsiver kõigi ta kunstliku kokkuseadega päris väikemehanika imetöö olema.
Tööle minnes ehk töölt tulles ei ole tal enam vaja silmi trükitud ajalehe lugemisega väsitada, vaid ta võib ennast, ükspuhas kus ta on, kas maaaluses tunnelis, hoburaudteel ehk omnibuse pääl, või kas uulitsal kõndides, “rääkiva ajalehega” ühendada ja sel teel kõik päevauudised, politika sündmused ja rahakursid teada saada.
Ja kui tale sellest veel küllalt ei ole, vaid ta misgit paremat ja kõrgemat igatseb, siis võib ta ennast iga teatri, kiriku, kõne- ja kontserdisaaliga ühendada ja etendustest, jutlustest, kõnedest ning sinfoniakontsertidest osavõtta. Isegi terve ilma kunstilõbud on tale saadaval, sest telharmonia keskjaam võib teda niisama, nagu oma linnaga, ka Pariisi, Wieni, Londoni, Berlini ja Peterburiga ühendada.
Ühisuste direktorid võivad üsna rahulikult omavahelise koosoleku ärapidada, kui üks neist Himalaja harjal, teine Sahara oasil, kolmas kusgil suvitamisekohal ja neljas õhulaeva reisul on.
Nad võivad endid näha, isekeskis kõnelda, aktisid vastamisi vahetada ja neile allakirjutada, just nagu oleksivad nad kõik ühes kohas koos. Kusagil, kus inimene ka iganes oleks, ei ole ta üksi. Ta võib neid kõiki näha, keda ta tahab, võib igaühega mõtteid vahetada.
Riigivalitsejad võivad, kui tahavad, isiklikult rahva meeleolust tõetruu pildi saada, sest üksgi keiser ega president ei pruugi tulevikkus enam lipitsejate aruannete peale toetuda, vaid võib oma lossis istudes igast rahva koosolekust päältkuulajana osavõtta ja ennast igaühega ühendada, kellelt ta tõelikku otsust loodab saada.
Inimene võib lihtsalt kodu toas istudes kõik kauplused läbikäia ja neis jaoskondades pikemalt peatada, kui midagi vaja on väljavalida ehk asju lähemalt vaadelda.