PostitusPostitas Kuuno » N Nov 22, 2007 1:15 pm
3.2 Kasutajate vajadused uuele ORS võrgule
Tulenevalt ülalmainitud põhjustest on Eesti riigil oma riikliku julgeoleku, turvalisuse, avaliku korra ning ohutuse tagamiseks vajalik ametkondadevaheline operatiiv-raadioside võrk (edaspidi ORS-võrk) kiiresti kaas-ajastada. Olemasoleva digitaalse, kuid avatud standarditele mittevastava EDACS-võrgu väljaehitatud osa jääb uue võrgu osana kasutusse kuni täieliku amortiseerumiseni. Analoog-raadiovõrkude asemele ja osaliselt nende baasil (mastid, transmissioon, organisatsioon jmt.) on vaja luua ühtne üleriigiline ORS-võrk. Mis lähtuvalt ametkondade vajadustest peab:
a. olema üleriigilise katvusalaga sh. rannikumerel ja siseveekogudel, ning piisava ressursiga trunking võrk, mis tagab side nõutud kvaliteedi;
b. võimaldama erinevate kasutajagruppide loomist, juhtimist samuti suur- ja pääste-operatsioonide koordineerimiseks kasutajagruppide paindlikku ning erinevatele juhtimise struktuuridele vastavat ühendamist;
c. tagama andmeedastuse, muuhulgas lühisõnumite, faksi, E-posti, piltide, videopiltide, vöötkoodide, asukoha määramise, sõrmejälgede edastuse kasutamist, samuti juurdepääsu erinevatele infoserveritele;
d. võimaldama andmete ja kõne edastuse krüpteerimist, abonendi autentsuse tuvastamist;
e. olema autonoomne ja sõltumatu teistest sidesüsteemidest;
f. võimaldama piiriülese koostöö korraldamist naaberriikide vastavate struktuuridega.
3.3 Strateegilised eesmärgid
Üleriigilise ORS võrgu kasutuselevõtuga luuakse võimalused Schengeni ruumi välispiiride nõuetekohaseks valveks ning paremad alused Schengeni infosüsteemi andmete kasutamiseks. Euroopa Liiduga ühinemisel tagab uus ORS võrk vajaliku, Schengeni riikide vahelise operatiivkoostöö nii tolli, piirivalve, politsei, päästeteenistuste vahel kui ka muudes valdkondades.
Uus ORS võrk loob võimalused Politsei ühinemiseks piirkondlike häirekeskuste ühtse sidevõrguga ning võimaldab viia lõpule regionaalsete häirekeskuste reformi.
Uue võrgu loomine annab olulise kokkuhoiu ennekõike dubleerimise kaotamise, kasutatava ressursi optimaalsema ekspluateerimise ja vajalike seadmete hangete ühtsete ja koordineeritud korraldamise teel. Pikemas perspektiivis seisneb kokkuhoid selles, et süsteem võimaldab ametkondade vahelist koordineeritud koostööd, mis tõstab nende töö efektiivsust avaliku võimu teostamisel, vähendades nii olemasolevate sidesüsteemide haldamise kui ka mobiiltelefoniteenuse kasutamise kulusid.
Uus ORS võrk peab tagama operatiivsidesüsteemidele nõutava salastatuse, häire- ja töökindluse ning sõltumatuse teistest avalikest sidesüsteemidest ning kindlustama võrgu toimimise ka eriolukordades ning erakorralises seisukorras.
Oluline on käivitada ühtne koolitusprogramm lõppkasutajatele ja hooldusspetsialistidele, mis võimaldab vähendada hetkel ametkondades olevat tehnilist personali.
4. ORS rakendamise projekti plaan ja sihtgrupid
4.1 Projekti teostuse etapid
4.1.1 Siseministri käskkirjaga moodustatakse asjaosaliste ametkondade esindajatest ORS projekti töörühm, kelle ülesanne on tegeleda muuhulgas finantseerimise küsimustega, juhtida ja koordineerida projekti tervikuna, jälgida selle kulgemist vastavalt püstitatud eesmärkidele ja ajagraafikule, kõrvaldada takistusi projekti edenemisel. Töögrupi tegevus kestab võrgu täieliku väljaehitamiseni ja selle nõuetekohase opereerimise saavutamiseni.
4.1.2 Siseministri käskkirjaga moodustatakse ORS organisatsiooni väljaehitamise faasis operatiivside kasutaja-organisatsioonide esindajatest ajutine asjatundjate komisjon, kes töötab välja haldusorganisatsiooni struktuuri, mille ülesandeks on juhtida ORS võrgu kasutamist ja arendamist.
4.1.3 Majandus- ja kommunikatsiooniminister määratleb Eesti numeratsiooniplaanis ametkondadevahelise operatiiv-raadioside vajadusteks numeratsioonivahemiku paiknemise.
4.1.4 Siseministeerium valmistab ette riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, milles nähakse ette ORS vajadusteks numeratsioonivahemiku ja raadiosageduste riigilõivust vabastamine.
4.1.5 Siseministeeriumi volitusel korraldab ORS projekti töögrupp riigihanke eelprojekteerimiseks, mille tulemusena saadakse lähteülesanne RFQ (Request for Quatation) väljatöötamiseks ja rahvusvahelise riigihanke korraldamiseks. Vajalik, eelpoolkirjeldatud objektide finantseerimine, tagatakse Siseministeeriumi eelarvelistest vahenditest.
4.1.6 ORS asjatundjate komisjon teeb ettepaneku siseministrile halduslepingu sõlmimiseks infrastruktuuri rakendusprojekti juhtimise osas kui ka ORS võrgu haldamiseks ORS kogemust omava operaatoriga, kelle vastutada jääb infrastruktuuri rajamine, suhtlemine alltöövõtjatega, infrastruktuuri ühiskasutuse koordineerimine, ning vastavalt võrgu järkjärgulisele väljaehitamisele ORS-võrgu operaatori funktsioonide täitmiseks.
4.1.7 Rahvusvaheline riigihange kuulutatakse välja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel, kus Siseministeerium on määratud hanke korraldajaks.
4.1.8 ORS võrgu tarnelepingu sõlmib Siseministeerium tarnekonkursi võitjaga.
4.1.9 Infrastruktuuri (tugijaamad, transmissioon, võrgu keskus jms.) ehitusega alustatakse kohe peale tarnelepingu sõlmimist kooskõlas lepingu tingimustega. Eeldusel, et infrastruktuuri (mastide, transmissiooni, ruumide jms.) ühiskasutuse lepingud on selleks ajaks põhiosas sõlmitud või sõlmimisjärgus. Vajadusel korraldatakse infrastruktuuri pakkujate vahel riigihange.
4.1.10 Infrastruktuuri väljaehitamine toimub vastavalt rakendusprojekti kavale, mis põhineb eelprojektil ja riigihanke konkursi võitjaga sõlmitud lepingu tingimustel.
4.2 Sihtgrupid.
ORS on ettenähtud riiklike institutsioonide mobiilse raadio- ja andmeside vajaduste rahuldamiseks riikliku julgeoleku, turvalisuse, avaliku korra ning kodanikukaitse tagamisel kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega. ORS-võrgu põhilisteks kasutajateks on Politseiamet, Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsejõud.
Samas on oluline lisaks riigi sisejulgeoleku ja avaliku korra kaitse struktuuridele kasutajatena kaasata ka teisi riigi julgeoleku, turvalisuse ja ohutuse tagamisega seotud ametkondi nagu Lennuamet, Maanteeamet, Raudteeamet, Sideamet, Tolliamet, Veeteede Amet, Tervishoiuamet keskkonnateenistused, vanglad, Eesti Energia, jt. Tänu sellele väheneb oluliselt võrgu ekspluateerimise kulu ühe kasutaja kohta. Ühtse süsteemi laiendatud kasutamine tagab ametkondade vahelise koostöö tõhustamise, võimaldab turvalist ja täieliku kontrolli all olevat selektiivset juurdepääsu vajalikele sensitiivsetele andmebaasidele, hoides samas kokku kvalifitseeritud tööjõuressurssi ja riigi eelarvelisi vahendeid, kuna võrgu ekspluateerimise püsikulud ühtse süsteemi laiendatud kasutamisel jaotuvad suurema arvu kasutajate vahel.
5. Infrastruktuuri rajamine ja opereerimine
5.1 Üldised nõuded Ametkondadevahelisele operatiiv-raadioside võrgule
ORS infrastruktuuri rajamisel ja opereerimisel ning punktis 4.1.5 nimetatud lähteülesande koostamisel tuleb lähtuda operatiiv-raadioside võrkudele esitatavatest miinimumnõuetest:
5.1.1 Kiire ühenduse loomine;
5.1.2 Piisav tehniline ressurss ja selle efektiivne haldamine;
5.1.3 Kõrge töökindlus;
5.1.4 Abonendi autentsuse tuvastamine;
5.1.5 Tehnilise teabe kuvamine side võimaluste kohta abonendi lõppseadmel;
5.1.6 Virtuaalsete sidevõrkude moodustamise võimalus;
5.1.7 Võimalus erinevate dispetšer- ja juhtimisseadmete integreerimiseks raadiosidesüsteemi;
5.1.8 Sidevõrgu toimimise paindlik ja operatiivne juhtimine;
5.1.9 Integreeritavus võrguhaldus- ja operatsiooniliste infosüsteemidega;
5.1.10 Lõppseadmete lihtsus ja vastupidavus;
5.1.11 Efektiivsete infokaitsevahendite rakendamine;
5.1.12 Sidumise võimalus (Interconnection) teiste sidevõrkudega;
5.1.13 Otseside lõppseadmete vahel;
5.1.14 Digitaalne infoedastus;
5.1.15 Laiendatavus ja uuendatavus.
Lõplikud nõuded määratakse asjatundjate komisjoni poolt.
5.2 Operatiiv-raadioside võrgu rakendamise põhimõtted
Operatiiv-raadioside võrgu rakendamise lähtekohtadeks võtta põhimõtted:
a. Trunking-tehnoloogia rakendamine võimaldab kõige efektiivsemalt kasutada sidekanalite ressursse, milleks raadioside puhul on piiratud sageduste arv;
b. Kasutada infrastruktuuri ühiskasutuse printsiipi erinevate operatiivteenistuste sidevajaduse rahuldamiseks;
c. Maksimaalne transmissiooni ja rajatiste ühiskasutus teiste valdajatega.
Operatiiv-raadioside võrgu integreerimiseks teiste sideliikidega ühtseks süsteemiks on võimalik kasutada RIKSis olemasolevat universaalset kommutatsioonisüsteemi (EWSD liisitud 1995/96.a.) tagades sellega vajaliku infoliikumise põhiseaduslike institutsioonide, koordineerimiskeskuste, häirekeskuste ja kohalike operatiivteenistuste vahel.
5.3 Haldaja roll integreeritud ORS võrgu opereerimisel
Haldaja kohustuseks ORS võrgu operaatorina on toimiva side tagamine ööpäevaringselt, sealhulgas ka kriisi- ja eriolukorras ning erakorralises seisukorras (suurõnnetused, loodusõnnetused, massirahutused, sõda).
5.3.1 Võrgu opereerimine ja arendamine - haldaja kui operaatori ülesanne on võrgu kättesaadavus ja side tagamine, sealhulgas siderajatiste, võrkude ja seadmete (sideobjektide) hoolduse korraldamine, edastatava teabe elektroonilise kaitse ja andmeturbe seadmete kasutamise korraldamine ning teabe elektrooniline salastamine. Nende funktsioonide täitmiseks sõlmib Siseministeerium haldajaga, kellel on ORS võrgu opereerimise eelnev kogemus, halduslepingu, millega tagatakse valdkonna terviklik koordineerimine, kaasa arvatud ka kaitse- ja eriotstarbeliste sidesüsteemide harmooniline areng ja ühilduvus erinevate kasutajate vahel.
5.3.2 ORS võrgu töökindluse ja operatiivsuse tagamine – haldaja kohustuseks saab olema ööpäevaringselt toimiv vigade ja häirete avastamine ja likvideerimine transmissiooni- ja raadiovõrgus ning keskjaamade hooldus ja teenindamine, julgeolekukontrolli läbinud personali poolt.
5.4 Ühildatavuse loomine andmebaaside kasutamiseks ORS võrgus ja selle turvalisuse ja salastatuse tagamine
5.4.1 Andmeside liideste rajapinnad peavad vastama kehtivatele standarditele;
5.4.2 ORS võrgus tuleb tagada ühilduvus erinevate andmebaasidega ning turvaline tehniline lahendus vajaliku informatsiooni saamiseks.
5.5 Hangete läbiviimise põhimõtted:
5.5.1 Rakendada riigihangete seaduse paragrahvi 4 lõike 1 punkte 1 ja 15.
5.5.2 Riigihangete korraldamisel tuleb kasutada offset võimalust.
5.5.3 Asjatundjate komisjon teeb ettepaneku hanke korraldamiseks siseministrile
5.5.4 Vabariigi Valitsus teeb valiku hankekonkursi tulemuse osas asjatundjate komisjoni raporti põhjal ja teeb korralduse siseministrile lepingu sõlmimiseks
6. ORS võrgus pakutavad teenused
6.1 Teenuste tasemed
Kaasaegsetes operatiiv-raadioside võrkudes realiseeritud sideteenused võib jagada kõneteenusteks, andmesideteenusteks ja lisateenusteks, millest:
6.1.1 Kõneteenused:
Kõneteenuste hulka kuuluvad:
a. Grupikõne. Grupikõne on üks põhiteenustest.
b. Individuaalkõne. Individuaalkõne on sarnane mobiilsidevõrkude kõneteenusele.
c. Kviteeritud grupikõne. Kõigi grupi liikmete valmisolek seansi alustamiseks.
d. Teadustamine (Boardcast Call).
6.1.2 Sideteenused:
Andmesideteenused jagunevad nn. transportteenusteks ja teleteenusteks. Transportteenuste hulk sõltub konkreetsest sidevõrgust ning sinna alla kuuluvad:
a. andmete pakettedastused;
b. andmeedastusteenused mittepakettrežiimis.
Teleteenused on järgmised:
c. olekusõnade edastamine (short status message)
d. mobiilne andmeside
e. ligipääs „statsionaarsetele“ andmebaasidele.
6.1.3 Lisateenused.
Lisateenused jagunevad sõltuvalt tarbijatest, kellele teenus on orienteeritud, eriotstarbelisteks ning üldisteks lisateenusteks. Eriotstarbelised lisateenused on järgmised:
a. dispetšeri vahendatud kõne
b. tugijaama valik
c. eesõigus juhtkanalile
d. hilisem liitumine grupikõnega
e. katkestav eesõigus
f. sideseansside jälgimine
g. raadiojaama sundimine saatele
h. raadiojaama sulgemine võrgu poolt
i. kõnegruppide dünaamiline moodustamine ja määramine
Üldised lisateenused:
j. kõnesiirdamised erijuhtudel (abonent hõivatud, võrgu teeninduspiirkonnast väljas, jne.)
k. piirangud sisenevatele ja väljuvatele kõnedele
l. märguanne sisenevast kõnest, kui abonent on hõivatud teise kõnega
m. individuaalkõne järjekorda panek, kui B-abonent on hõivatud
n. sideseansi alustanud abonendi identifitseerimine
o. lühinumbrite kasutamine
7. Organisatsioon
ORS võrgu rajamist ja edasist haldamist tuleb käsitleda eraldi, kusjuures eri etappe iseloomustavad erinevad organisatsioonid:
• Hanke faasis ORS projektorganisatsioon
• Rakendusfaasis ORS haldusorganisatsioon
9.2 ORS-võrgu opereerimiskulude eeldatav maksumus
Üleriigilise ORS-võrgu opereerimise kulude arvestus baseerub rahvusvahelisele kogemusele ja on hinnanguline, arvestusega 10 000 lõppkasutaja kohta. Vastavalt kalkulatsioonile moodustavad iga-aastased üleriigilise ORS-võrgu opereerimise kulud, sh. võrgu planeerimise ja projekteerimise, tootearenduse, rakenduste integratsiooni, ORS-võrgu infrastruktuuri, transmissioonivõrgu ja rakenduste juhtimise, ORS-võrgu ja transmissioonivõrgu remondi ja hoolduse, kasutajate teeninduse, väljaõppe ja koolituse jmt. kulud, aastas keskmiselt 3.2 mil. kuni 4 mil. EUR (50 mil. kuni 63 mil. krooni) sõltuvalt väljaehitatud võrgu suurusest (katvusalast), mis teeb keskmiselt kuluks 420 – 520 krooni kuus ühe kasutaja kohta (Soome VIRVE kogemuste põhjal).