V Ä L L A M Ä G I ( 303,9 m ) Haanjas KAART:
1. Aruniit. Haanja küngastel on põlluharimise ja metsatöö kõrval alati ka karja kasvatatud, tänapäeval on need poollooduslikud niidud kadumas, sest kariloomade arv on kahanenud.
2. Salukuusik. Vällamäge katvat metsa kutsutakse salukuusikuks, mida iseloomustab suhteliselt lopsakas rohurinne. Suvel on metsaalune tänu tihedale põõsarindele varjuline. Siinsamas kõrval, tihedamas puistus, on kuuskede tüved paremini laastunud, oksteta.
3. Vällamäe metsad on alates 1920.a. kuulunud riigile. Suurküngast katva metsa pindala on 39 ha, kuuskede keskmiseks vanuseks mäe kagunõlval on ligi 120 aastat, kõrgeima puu pikkuseks 42 m ja jämedama puu ümbermõõduks 2,9 m. 1992.aastast on Vällamäe metsad määratud genofondi reservaadiks.
4. Siirdesoo. Vällamäe jalamil asub mitu pisikest siirdesood ja raba, mis kunagi olid tõenäoliselt järved. Siin on Eesti suurima, 17 m paksusega turbalasundiga raba.
5. Vällamägi - Eesti kõrgeim küngas. Selle piklikovaalse künka kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 m arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Nõlvad on kohati väga järsud (kalle 35-40 kraadi).
6. Vällamäe tipus. Varjuline koht.
Siin mäe otsas hüppab minu mobiil alati Venemaa Megafone võrku!
7. Vällamäe kuused on kohaliku rahva seas tuntud kui parimad palgikuused.
8. Kooreüraski kahjustus - kuusikutes ühed suurimad putukkahjurid.
9. Kõdunemine - kõik puud jõuavad kord oma loomuliku lõpuni ja seejärel algab paljude organismide ühistöö puusse talletunud aine ja energia muundamiseks.
10. Vällamäe elanikud - põder, metsnugis, orav, mäger, hulgaliselt linde.
11. Vällamäe legendid.
12. Loodusmets ja majandusmets. Siin kahel pool tee ääres sirguvat noort metsa võib nimetada majandusmetsaks, 1951.a. istutatud kuusik. Vällamäe õpperaja äärne mets on loodusmets.
13. Uhtorg, rajal vasakul on Haanjamaale iseloomulik uhtorg ehk kohalikus keeles tsori. Kujutab endast suhteliselt sügavat, järsuveerelist ja lühikest sälkorgu1. Aruniit. Haanja küngastel on põlluharimise ja metsatöö kõrval alati ka karja kasvatatud, tänapäeval on need poollooduslikud niidud kadumas, sest kariloomade arv on kahanenud.