CB Foorum

Tahaks proovida ehitada ja kasutada nii 145 MHz-il kui ka 450 MHz-il.

Kes leiab vingeid linke (mille järgi midagi reaalsuses ka valmistada annks), andke tulla!
Ma lähen kah otsima.
304EI/ES6EI

Ilmselt otsid sa Helix-antenni, teatud ka kui Helical antenna.

http://www.i1wqrlinkradio.com/antype/helix.html

Kusagilt jäi ammu silma, et need antennid toimivat kõige tõhusamalt siis, kui mõlemal poolel selline üleval on. Kui üks antenn on Helix ja teine miski muu, pidi asi tiba kehvem olema. Samas, jah, kiidetakse, et see antenn ei sõltu korrespodendi antenni polarisatsioonist, ta püüab kõigi nurkade all saadetavat lainet ja saadab ka ise kõigi nurkade all.

...kui nüüd mööda ei räägi, siis nendel antennidel on omane ringpolarisatsioon, mis omakorda on siis päri-ja vastupäeva, et RH ja LH polarisatsioon. Üldiselt kasutatakse kosmosesides ja 4000MHz satTV's, seal märgitakse polarisatsiooniks lihtsalt R ja L.
Ja kasutatakse seda polarisatsiooni ainult seepärast, et kosmoses antennid üldjuhul pöörlevad ja seal olaeks segav kasutada H ja V polarisatsioone, kuna siis polarisatsioonid pideval muutuksid.
Ja kuna loodussedused ka selle antenni juures kehtivad, siis võimendus umbes sama, mis yagi'del, ehk üks spiraali keerd=üks yagi direktor.

Mina tudeerisin hoolega K.Rothammeli "Antennõ" (vene k.1979a. "Energia" väljaanne) raamatut.
Lk. 254...260 tööpõhimõte, arvutused, valmisjoonised jne koos mõõtude ja valemitega nii 2m, 70cm kui ka 1215...1300 MHz amatöörbändidele väga arusaadavalt ja loogiliselt kõik ära toodud.
Mul oleks 70cm/1250 MHz-il neid kange tahtmine tulevikus katsetama hakata.
Miskipärast pole amatööride hulgas mina nende kasutamisest küll midagi kuulnud?

Kui sellise lohe CB-bändile aeda üles tõmbaks, kuulutaks naabrimutt viimsepäeva välja ilmselt! ...

Pole scannerit käepärast, ei saa raamatu lehekülgi siia sikutada.

304EI/ES6EI

EINAR kirjutas:....
Miskipärast pole amatööride hulgas mina nende kasutamisest küll midagi kuulnud?
....

Mul on ka vanast ajast meeles et isegi kui on saatel
ja vastuvõtul erinevad R ja L, sumbub signaal väga.
Et enamus kasutavad hoopis H ja V, pole mõttekas
ühel amatööril ringpolarisatsiooniga antenni teha,
sest sel juhul see antenn ennast ei õigusta kehvema
tulemuse tõttu. Ehk siis seepärast polegi nad levinud.
Küll aga võiks kaks seesugust antenni omavahel koos
hästi töötada, näiteks mingi kindla raadiolingina.

ES7TR,
aga kui prooviks omavahel nt. 70cm peal Parajalt mõnus vahemaa kah meil!
Pole suurt vahet, kas teen ühe või kaks antenni (kui juba tegema hakkan).
Annan teise Sulle, upitame Sinu pool koos kuhugi kõrgemale, suund Põlva peale ja ...???
Mõne 70cm krapi ikka leiad kuhu sisse hõigata?
4...5 W oleks täiesti piisav, ma arvan?
Või teeme mingi CB repiiteri selle "releeliini" kaudu Kesk- ja Lõuna-Eesti vahel? ...
See oleks mõnes mõttes häirekindlam ka kui H või V polarisatsiooniga.

...Varsti on Eestimaa neid teiba otsas vedrusid täis...
304EI/ES6EI

EINAR kirjutas:
...Varsti on Eestimaa neid teiba otsas vedrusid täis...
304EI/ES6EI

Ei ole. Katsetasin neid asju sellel ajal, kui NSVL- is toimis selline süsteem nagu "Экран".

Evo kirjutas:

EINAR kirjutas:
...Varsti on Eestimaa neid teiba otsas vedrusid täis...
304EI/ES6EI

Ei ole. Katsetasin neid asju sellel ajal, kui NSVL- is toimis selline süsteem nagu "Экран".

...kas see "Ekran" oli see süsteem, kus sat. oli madalal-mitte geostatsionaarsel orbiidil ?

officer kirjutas:
...kas see "Ekran" oli see süsteem, kus sat. oli madalal-mitte geostatsionaarsel orbiidil ?

Lasti käiku 1976 aastal ja oli geostatsionaarsel orbiidil, oli mõeldud põhiliselt Siberi- alade katmiseks televisiooniga. Püüti eksperimendi korras vastu võtta ka meie aladel. Kuna kiired "laperdasid", siis polnud suunadiagramm just eriti kitsas.

"Ekran" toimis detsimeeterlainetel, millalgi ühes
vanas ajakirjas "Radio" oli pikem artikkel sellest ja
http://www.telesputnik.ru/archive/60/article/36.html
on ka nüüd pikem lugu sellest õnnetust süsteemist.

70cm FM-jaam on isegi olemas ja lõpuni tegemata
Yagi on ka (sobituse U-aasa veel pole), ülespanek
tuleks aga kevadesse lükata kui katusele jälle saab.

Tere,vedrukeerajad!
Nii palju,kui mina olen kuulnud,kasutatakse seda pöörlevat polarisatsiooni satelliitide kaudu side pidamiseks.Muidugi,selleks ei pea olema nö.vedru,palju lihtsam ja lollikindlam teostuse mõttes on rist yagi,kus on elektriliselt (või ka ehituslikult sisse viidud 90 kraadine faasinihe kummagi antenni vahel st.,et on ühe poomi peal kaks erineva polarisatsiooniga yagi antenni,mis on identsed.Selle kohta oli vist ka DK7ZB koduleheküljel jutt olemas.Väidetavalt on see süsteem eriti tulemuslik rohkete vertikaalsete neelavate objektide puhul (nt.männimets).Endal kogemus puudub,kuid suvel plaanitsen ühe sihukese värgi valmis teha,nii 2m kui ka 70 cm bandile.Siis võiks ka üritada satelliite teha.Spiraalantennid madalamal 23 cm bandist on esiteks mehaaniliselt raskemalt teostatavad ja ka materjalimahukammad,arvatavasti selle tõttu ka vähelevinud meil amatööride hulgas. Teisisõnu - saavutatav kasu ei korva vaeva ja kulutusi (juhul kui see kasu üldse saavutatakse,sest muna sama võimsus jagatakse saatel kahe antenni vahel on mõlemad polarisatsioonid -3dB sisseaetava võimsuse suhtes.

Lugupidamise ja parimate soovidega saabuvaks aastaks

vabahärra, alias ES1MM

...sorry,ikka kuna sama võimsus...jne.
vabahärra.

Priidu, ristyagi on ikkagi lineaarpolarisatsiooniga ja spiraalantenn ringpolarisatsiooniga, st. seda, et kui antenn pöörleb ümber oma telje, siis samasuguse antenniga vastuvõtul ei esine polarisatsiooni vaheldumisest tingitud häireid....(vähemalt mulle õpetati nii, samas aga, olin ma vilets õpilane seal lennukoolis )

Jaan, ega ikka ei ole,juhul kui see ristyagi on vastavalt ehitatud/ toidetud.Sina ilmselt pead silmas sellist yagi antenni,millel on horisontaalsed ja vertikaalsed elemendid ka. aktiivelemendid ühes vertikaaltasapinnas. Sellisel juhul -jah.Mina pidasin silmas sellist lahendust,kus vertikaalsed elemendid ja horisontaalsed elemendid on antenni poomi peal üksteise suhtes nihutatud füüsilise veerandlaine pikkuse võrra ning peale saatja poolt siseneva pinge jagamist kaheks on ühele vibraatorile minevale toitekaablile peale võimsuse jagamist vahele pandud täiendav elektrilise veerandlaine pikkune kaablilõik 90 kraadise faasinihke saavutamiseks.polarisatsiooni pöörlemise suund sõltub sellest,kummale vibraatorile antakse faasinihkega toide.Kui see pakub huvi,vaata DK7ZB kodukale,minu meelest oli seal päris üksipulgi puust ja punaseks see teema lahti kirjutatud.Ehk polnud minu poolt päris täpne nimetada seda konstruktsiooni ristjagiks,vabandan.

Lugupidamisega
vabahärra,alias ES1MM

...jah, sul õigus...täpselt nii nagu sa kirjutasid, on ka DK7ZB lehel kirjas! Aga kui ma väidaks, et ma sellest 100% aru saan, siis ma valetaks...aga ma luban, et ma mõtlen selle 1/4 liinilõikude ja trafoga ühendusskeemi peale enne tänaõhtust magamajäämist !