Erikorrespondent Norrast tagasi
Tervitusi kõigile, kes minuga Norras sidetasid. Olen juba mõni päev tagasi, kuid pole seni olnud aega kokkuvõtet teha.
Tunnistan, esimest korda kuulsin kedagi Eestimaalt jutustamas juba reedel, 13-ndal juulil, kuid siis kadus see levi niisama kiiresti kui oli tulnudki. Või ei sattunud ma lihtsalt õigel ajal peale. Minu koordinaadid olid siis 70k26m30s N ja 28k29m10s E. Seega olin Eestist umbes 1200km otse põhja. Ei tea, kas siis oli viletsas levis süüdi reede ja 13-s, või pealetrügiv vene taksodispetserite mulin, kuid nii see oli.
Kuid see peamine sidetamine Andenesi lähistelt oli ka minule suureks üllatuseks. Võrdlesin seda hiljem kalamehe õnnega (kuigi ise kalamees ei ole) -nii kui jaama sisse panin ja hõikasin, olid mehed otsas. Ise ka algul ei uskunud oma kõrvu. Kahju, et ei tulnud mõttele proovida sidetada 4 watiga, oleks kindlasti õnnestunud. Seda sai hiljem Põhja-Rootsi metsavahel proovitud. Seekordne side Eestiga katkes, sest väga tugevalt tulid mulle sisse rootslased, eriti just Stockholmist, mis ka suht kaugel sel hetkel minust.
Mis puutub laupäevasesse sidesse Kaljukitsega, siis sõidu ajal autos kuulsin teda järsku ja hõikasin ka vastu, kuid enam sidet luua ei õnnestunud. Otsisin küll koha ja jätsin auto seisma, kuid oli juba hilja. Sõidu ajal see häda ka veel, et häireväli suurem autos ja nõrk signaal mattub nendesse.
Teistel õhtutel hüüdsin samuti, kuid tulemus sama mis kõrbes hüüdmisel.
Tervitades
Peeter
peeter@labus.ee