Maandus

[Andyboy]

Maandus raadiojaamas suht tähtis asi. Leidsin ühe sellise asja:
http://www.westbalt.ee/catalog/product_ ... s_id=10805
Kel maanduse ehitamine plaanis, tasub osta, ega paremaid vist ei leia
ja hind pole ka hull.
73!

[olc]

kui mul on antenn 5 korruselise maja katusel siis kuhu ma selle antenni maandan? mööda katuse äärt jookseb mingi jäme traat, see vist ongi seal üleval maanduse eest?

[Evo]

Kui see jäme traat osutub maanduseks, siis võid antenni kinnituse sellega kokku ühendada. Enda antenni (maandatud) olen ikkagi äikeseohu puhul igaks juhuks saatjalt lahti ühendanud. Parem karta, kui kahetseda.
Kui aga antennile pole võimalik maandust külge panna, siis katusele võib ta ikkagi püsti ajada, kui äikese ajal on kaabel saatjast lahti, ei juhtu midagi hullu.

[Andyboy]

Ma rääkisin jaama maandusest, antenn on nagunii kaabli varje kaudu maandatud.

[Kaljukits]

Kel maanduse ehitamine plaanis, tasub osta, ega paremaid vist ei leia ja hind pole ka hull.

Ühest vardast kindlasti ei piisa. Ma lasin maasse taguda paarimeetriste vahedega viis varrast ja mõõtsin maandustakistuseks paarikümne oomi ringis. Sõltub pinnase koostisest ja niiskusastmest. Kodustele elektripaigaldistele mõeldud maanduse maandustakistuse max suuruseks on 30 oomi. Aga mida väiksem, seda parem. Väga toekas "maandusvarras" on puurkaevu mantelteltoru.

[Ralfwind]

Maandus raadiojaamas suht tähtis asi.http://www.westbalt.ee/catalog/product_ ... s_id=10805
Kel maanduse ehitamine plaanis, tasub osta, ega paremaid vist ei leia
ja hind pole ka hull.
73!

Kui aga antennile pole võimalik maandust külge panna, siis katusele võib ta ikkagi püsti ajada, kui äikese ajal on kaabel saatjast lahti, ei juhtu midagi hullu.

Pole ma ka kuulnud et paneelmajadesse oleks äike sisse löönud. Tavaliselt vedeleb seal kautsel mingi räigelt jäme raudtraat millel otsas mingid betoonjurakad, eks maanda siis sinna kui see traat olemas.
_________________
Vist pole jah paremaid/ odavamaid maandusvardaid. Surfasin ise ka ringi aga Eesti internetisaitidest on see vist úks odavamaid. Ja Pikemat ka ei tahaks panna. Kuuulge aga kui sellele vaiale kuvalda kallale minna -ta läheb juu koveraks?
Peaks ikka mingi sygava augu vist ette kaevama ja siis taguma nii kaua kuni varras sirge púsib.Tekkis kúsimus mis traati osta juurde.
Mul on jämedat tavalise traat-aia juhtetraati, huvitav kas see sobiks kui isolatsioon otstest maha kraapida varraste ja metallmasti úhenduseks?
Ise kavatsen taguda ehk 4-5 varrast maa sisse.

[Evo]

Paar aastat tagasi ostsin 3 analoogset varrast. Sisselöömiseks auku ette ei kaevanud, tegin vaid umbes 30 cm. sügavuse kraavikese, millesse läks vardaid ühendav maandusjuhe. Varrastega kaasa ostsin sellise torujupi või puksi taolise moodustise, mis käib vaiale otsa, et sisselöömise ajal mitte varda otsa laiaks taguda (kohapeal soovitati). Kuna minu juures on liivasevõitu maapind, siis maasse läksid need vardad üsna nobedalt. Samas oli müügil ka spetsiaalne maandusjuhe, punutud vask.

[Ralfwind]

. Samas oli müügil ka spetsiaalne maandusjuhe, punutud vask.

Loodan et saan kraami kokku, ilma maanduseta ei julge seda suurt antenni úlesse ajada.

EDIT:
Surfan ja pean plaani mida osta maanduse osas:

.Vaatasin siia , et WESTBALT is pakutakse maandusjuhet:
1. Paljasjuhe 16mm2 Cu 33 kr - Huvitav see vist siis meetri hind.
http://www.westbalt.ee/catalog/product_ ... s_id=27944
2. Paljasjuhe 25mm2 Cu 51 kr
http://www.westbalt.ee/catalog/product_ ... s_id=27945
[img:289:217]http://www.westbalt.ee/catalog/images/paljasjuhe.JPG[/img]
Mõlemad on vasest maandusjuhtmed.
Kas võib seda odavamat ka kasutada? ( 16 mm2 juhet)
Endal Puuduvad piisavad kogemused maanduste loomisel.

Paneks 4 maandusvarrast omavael kokku ruudukujuliselt ja siis veaks veel iga varda juurest metallist antennimastini eraldi maandusjuhtme.
Ma lugesin siin mingit eletralajaamade maandusjuttu internetis, seal olid kasutusel ka 16mm2 juhtmed.

[Viki]

vaadake natuke foorumis ringi - siin infot maanduse kohta küll....

[Ralfwind]

vaadake natuke foorumis ringi - siin infot maanduse kohta küll....

Tegelt on kogu foorum läbi uuritud juba ammu!
Iga mees on erinevalt oma maanduse teinud ning osad mehed on ülijämedaid kaableid pannud!
Saan aru muidugi et mida jämedam seda parem ja mida rohkem maandust seda parem. Eks siis üritan omapoolse meistritööga hakkama saada. Kaup tellitud.
Lihtsalt mótlesin et kuskil on kirjas ka mingid minimaalsed " reeglid" äikese tarvis? Nt mõni raamat "Maandus - see on imelihtne"

[ritsikas]

Pikne otsib kõige otsemat ja kõige vähem takistust(el. termin) pakkuvat teed maha seal ymbruskonnas. Seega, kui arvestatud kohas on ytleme 50-100m raadiuses objekt, mis on näituseks kuigipalju kõrgem antenni kõrgusest ja/või pakub paremat yhendust (ehk siis väiksemat takistust) suhtes maapinnaga, pikne arvatavasti antenni ei löö. Samas 10000 <= Volti sädelahendus-impulss teatud väikeses raadiuses antenni lähedal võib indutseerida kp voolu antennis ja seega ka antenniga yhenduses olevates seadmetes, millest järelduvalt on targem siiski hoolikalt jälgida ilmateadet, kohvipaksu ja seapõrna, ning kui need teabekanalid hoiatavad aparatuuri omanikku järgmisel- või samal päeval toimuvast atmosfäärilisest rikkevoolust tema aparatuuri ning antennimajanduse lähedal siis tasub tal yhendada lahti antenn ja antennist järgmine aparatuuri osa, on selleks siis ATU, SWR-/wattmeeter v6i transceiver ja asetada antennikaabli ots selliselt, et paarkymmend tuhat Volti (mitte seda volti mis riietusesemete või lauavaktsu puhul võib kohata) EI hyppaks (siinkohas tuletame meelde õhu elektrilise takistuse konstantide tabeli antud õhuniiskusel, temperatuuril ja kõrgusel merepinnast ehk rõhul) yle maandatud jaama korpusele; s.o. piisavalt kaugele.

-- Äike, see on imelihtne!!!

73!

[Kaljukits]

Välk on elektrilahendus, mis tekib potentsiaaalide vahe jõudmisel kriitilise piirini, mida mõjutavad ümbritseva dielektrikiku (õhu) elektrilised omadused. Piksevarras (sh. maandatud antenn) toimib potsntsiaalide maandajana ja ei lase potenstsiaalide vahet kuni lahenduse tekkimiseni kasvada. Kui aga siiski potsntsiaalide muutus on nii kiire, et tekib lahendus, siis peaks piksevarras ka selle löögi enda peale suutma võtta. Piksevarras kaitseb enda tipu ümber 45 kraadisesse koonusesse jääva ala. Kui sellest koonusest jääb migagi välja, siis seda piksevarras ei kaitse.
Sõltumata lähedal olevatest maandatud objektidest indutseerib välk lähiümbruses olevatele elektrijuhtidele (nt. raadioantenni) elektriimpulsi, mille pinge võib ulatuda tuhandetesse voltidesse. Voolutugevus on küll reeglina tühine, kuid pinge võib rikkuda eeskätt jaama vastuvõtja sisendastme, mis on "harjunud" mikrovoltidega. Seetõttu on kõige targem äikese ajaks siiski antenn jaamast eemaldada ja see ka maandada. Veel õigem on soovitus antenn jaama külge ühendada üksnes jaamaga töötamise ajaks ja ülejäänud aja peaks see olema jaamast lahti ja maandatud.

Loodusjõud on teinekord äraarvamatud ja võimsad. Olen kuulnud juhusest, kus keset taluõue maasse löönud välk rikkus ka kapi otsas olnud triikraua, muust koduelektroonikast rääkimata.